«Oleme tänulikud, et olete otsustanud tulla Ukrainasse isegi pärast äsjaseid jõhkraid rünnakuid meie tsiviiltaristule ja inimestele. Me hindame selliseid samme. Kõige tähtsamad on inimesed ja avalik moraal. Seega oleme väga tänulikud, et on sõpru, kes saavad meie rahvast sõjaajal toetada,» ütles president.
Zelenskõi ja Lagarde arutasid külmutatud Vene varade kasutamist Ukraina vajadusteks. Lisaks keskenduti kohtumisel mehhanismide leidmisele, et jätkata sanktsioone selliste varade vastu.
Kohtumise põhiteemaks oli Ukraina eelarveline toetamine. Zelenskõi rõhutas, et vaatamata sõjale ei kata võimud mitte ainult kaitsevaldkonna vajadusi, vaid maksavad kodanikele ka palku, pensione ja sotsiaalabi.
«Seetõttu on selliste institutsioonide nagu Euroopa Keskpank toetus tõesti oluline. Ja on vaja tööd teha, et katta meie eelarves sõja tõttu tekkinud lüngad,» rääkis riigipea.
President avaldas samuti tänu laenu eest Ukrainale summas 50 miljardit dollarit maailma juhtivate tööstusriikide ühenduse G7 erakorralise tulude kiirendamise programmi ERA raames.
Lagarde kinnitas Euroopa Keskpanga jätkuvat rahalist toetust ja märkis ära Ukraina keskpanga head tööd.
Lagarde tõi juba varem päeval välja, et kui taastumine jätkub plaanipäraselt, siis võib Ukraina järgmise kümnendi jooksul meelitada ligi märkimisväärseid kapitalivooge, kuid piisavate kaitsemeetmeteta on oht, et see kapital paigutatakse valesti ja pigem kahjustades pikaajalist tootlikkust, kui tugevdades seda.
«On julgustavaid märke. Euroopa Liidu ja Ukraina assotsiatsioonileping ning põhjalik ja laiaulatuslik vabakaubanduspiirkond on juba hõlbustanud olulisi reforme rahandussektoris. Ukraina panganduskorraldus vastab praegu rohkem kui 75 protsendile ühenduse standarditest, hõlmates olulisi valdkondi nagu kapitali piisavus, juhtimine ja audit,» rääkis Lagarde Kiievis teaduskonverentsil kõneledes.
«Ukraina Rahvuspanga riskipõhise järelevalvemudeli kasutuselevõtt, mis on inspireeritud ühtsest järelevalvemehhanismist ehk Euroopa pangandusjärelevalve süsteemist, aitab sellele kaasa,» jätkas Lagarde.
Pangajuht märkis, et hoolimata äärmiselt keerulistest oludest tänapäevastab Ukraina ka oma kapitaliturgu – konsolideerib börse, moderniseerib arveldussüsteeme ja tugevdab regulatiivraamistikke, et meelitada ligi pikaajalisi investoreid.
«Need reformid annavad juba tulemusi: 2023. aastal oli Ukraina pangandussektor sõjast hoolimata kasumlik ja hästi kapitaliseeritud – tulemus, mis kümme aastat tagasi oli mõeldamatu,» lisas Lagarde.
Pangajuht lisas, et kui Ukraina jätkab hoolimata heitlikust olukorrast reformide elluviimist ja oma majanduse kohandamist uute võimalustega, siis võib sellest saada oluline kasvumootor ja piirkonna tuleviku edukuse peategur.