Vibulaskja Reena Pärnat püstitas kuratliku Eesti rekordi

Pärnu Postimeeski kirjutas mullu 7. septembril, et Pärnat lasi võistlustel Dijonis Eesti tippmargi 665 silma. Selles loos on mainitud sedagi, et Pärnat võitis need võistlused, alistades eelringi järel duell-laskmisel seitse vastast. Eesti vibuliidu kohtunike kogu jättis rekordi aga kinnitamata, kuna võistluste protokolli järgi oli Dijonis Pärnatiga samas arvestuses võistlejaid kaks, aga alaliidu reeglite järgi lähevad tulemused rekordina arvesse vaid siis, kui laskjaid on vähemalt kolm.

See võistlus on hea näide sellest, miks Reena võistleb Šveitsis ja Prantsusmaal: Eesti rekord andis eelringis teise koha. Taseme ja konkurentsi erinevus on Eestiga võrreldes suur ja see viib edasi.

Siret Luik, treener

Pärnat kinnitas Pärnu Postimehele, et võistlejaid oli tõepoolest rohkem. Mehed, naised ja mõlemast soost juuniorid heitlesid Dijonis kõik ühes ja samas arvestuses. Nad võistlesid üheskoos laskejoonel nagu jõuproovidel ikka ja võtsid seejärel duellideski omavahel mõõtu, kuid eelringide protokolli olid korraldajad sportlaste tulemused millegipärast eraldi kandnud. Pärnati sõnutsi püüdis tema treener alaliidule neid asjaolusid selgitada, aga ei kulutanud sellele ülearu aega, kuna seegi tippmark oli neil niikuinii plaanis ületada.

Pärnat on alustanud tänavust välishooaega võimsalt. Enne Eesti rekordi püstitamist oli ta Prantsusmaal kahel võistlusel lasknud juba kaks tugevat A-normi tulemust: 652 ja 650.

Pärnati nimel on naiste sportvibu klassi üheksast rekordist kaheksa ja nii U21 kui U18 neidude kaheksast tippmargist mõlemast kuus.

Alaliit märgib pressiteates, et Šveitsis treener Siret Luige käe all treeniv Pärnat on läbi aegade Eesti edukaim sportvibulaskur. Ta oli meie riigi esimene naisvibulaskja, kes lunastas pääsme olümpiamängudele (London 2012), ja Eesti ainus vibusportlane, kes on olümpial võistelnud lausa kolmel korral: peale Londoni 2021. aastal Tokyos ja mullu Pariisis.

Maailma edetabelis asub Pärnat praegu 31. kohal, aga tänavu jaanuaris tõusis ta maailmakarika siseetapil pronksmedali võitmise järel 25ndaks, mis on Eesti sportvibu laskmise ajaloos kõrgeim reitingukoht.