«Venemaa üritab nüüd päästa Iraani tuumaprogrammi – nende avalikke signaale ja eraviisilist tegevust ei saa teisiti tõlgendada. Kui üks nende liitlastest kaotab võime relvi eksportida, siis kannatab Venemaa ja üritab sekkuda. See on nii küüniline. Ja see tõestab ikka ja jälle, et agressiivsetel režiimidel ei tohi lasta ühineda ning partneriteks saada,» rääkis Zelenskõi.
Presidendi sõnul näitab olukord, kus Iraani moderniseeritud droonid ja Põhja-Korea ballistilised raketid tapavad inimesi Ukrainas, et ülemaailmsest solidaarsusest ja survest ei piisa.
Riigipea sõnul on vaja oluliselt tugevdada sanktsioone ja tehnoloogilist koostööd kõigi nende vahel maailmas, kes kaitsevad elu. Zelenskõi märkis, et Ukraina leppis sellise koostöö kokku Kanadas toimunud juhtivate tööstusriikide ühenduse G7 tippkohtumisel.
Zelenskõi tõi välja, et neljapäeva hommikul viibis ta sündmuskohal Kiievis, kus Venemaa rakett tabas elumaja. Presidendi sõnul läbis rakett kõik korrused kuni keldrikorruseni ja võttis 23 inimese elu. Päästeoperatsioon kestis ligi 40 tundi.
«Kokku tapsid venelased oma massiivses rünnakus Ukrainale 30 inimest. Haavata sai 172. Sellel rünnakul ei olnud sõjalist mõtet ja see ei andnud Venemaale sõjalises mõttes absoluutselt midagi juurde. See on tahtlik terror ehk sama asi, mida Putini Vene armee on teinud kõikjal Tšetšeeniast Süüriani. See on ainus asi, mida Putin ja tema Venemaa tõeliselt hästi teha oskavad – tappa ja hävitada,» seletas president.
Riigipea lisas, et see on just see valdkond, mis ühendab Venemaad selliste režiimidega, mis praegu on Iraanis ja Põhja-Koreas.