Venelaste üha kasvava napsilembuse kiuste kukub viinatootmine kolinal

Venemaa alkoholituru reguleerimise föderaalteenistus teatas sel nädalal, et 2025. aasta esimeses pooles vähenes kangete alkohoolsete jookide tootmine rohkem kui 16 protsendi võrra, kirjutas Politico.

Ametlikel andmeil on viina tootmine vähenenud aastaga 10,9 protsendi jagu 33,40 miljonilt dekaliitrilt 2024. aastal 31,38 miljoni dekaliitrini 2025. aasta samal perioodil.

Kummalisel kombel on samal ajal, kui tootmine kahaneb, tarbimine hoopis kasvanud. Venelased jõid 2024. aastal rohkem kui ühelgi muul ajal viimase kaheksa aasta jooksul.

Seejuures eelistab üha enam inimesi rummi, viskit, brändit ja tekiilat, teatas mais Venemaa finantsauditifirma Finexpertisa. Nende toodete müük kasvas 10,2 protsendi võrra, ulatudes nüüd 3,2 liitrini aastas ühe inimese kohta. Mõnes piirkonnas ületab eelmainitud alkohoolsete jookide tarbimine isegi viina menukust.

Terve Venemaa lõikes on siiski viin kõige populaarsem vägijook, moodustades 60 protsenti kogu aastasest müügist.

Viina tootmise vähenemine Venemaal on tingitud alkoholi hinnatõust ja lääne sanktsioonidest tõukuvast alkohoolsete jookide ekspordikeelust Euroopa Liitu, USAsse ja teistesse riikidesse. Keeld on oluliselt vähendanud Venemaa viinatootjate eksporditulu, teatas juunis Rostovi piirkonna riiklik tootekontrolli talitus.

Vene režiimi juht Vladimir Putin on väitnud, et venelased on hakanud vähem jooma, tehes selle asemel rohkem sporti. «Lõpetage joomine ja hakake suusatama,» soovitas ta oma viimases aastakõnes.