Teiseks on laiem julgeolekuolukord Euroopas. Nad on valmis panustama sellesse, et hoida ära suurem sõda Euroopas. Ja on teadlikud ka NATO raames endale võetud kohustustest.
See kõik tervikuna annab nende julgeolekutunnetuse kätte. Loomulikult nad ei ole geograafiliselt selles asukohas, kus meie, aga nad on siiski meile lähemal.
Holland on viimastel aastatel ka päris palju jälginud, mis Põhjala-Balti regioonis üldisemalt toimub. Neile pakub huvi Põhjala-Balti julgeolekuvaade. Nad kuuluvad brittide juhitud ühendekspeditsiooniväkke (JEF). Peaminister Dick Schoof käis ju detsembris Tallinnas JEFi tippkohtumisel ja kaitseminister Ruben Brekelmans koos temaga. Regionaalne dimensioon on ka neile siin tajutav.
Põhjamere ja Läänemere probleemid on mõnes mõttes sarnased: kõik, mis puudutab varilaevastikku, merepõhjas asuva taristu kaitse vajadust, Põhjamere ümber asuvad riigid on moodustanud oma konsultatsiooniringi, kus nad arutavad võimalikke ohte ja võimalusi sellele vastata. Nad vaatavad huviga, mis toimub Läänemeres.
Kui NATO alustas oma operatsiooni (tänavu 14. jaanuaril alanud Baltic Sentry, E.K.) selles vallas, siis liitus ka Holland oma alustega.
Kui palju mõjutab Hollandi arusaama idaohust MH17 alla tulistamine?
MH17 oli Hollandi jaoks väga märgilise tähendusega aastal 2014. Nad on seda teemat hoidnud aktiivselt päevakorras.
Rahvusvahelise Tsiviillennunduse Organisatsiooni andis tänavu mais Hollandile selles valguses õiguse (leidis, et Venemaa rikkus Chicago konventsiooni, kasutades relva tsiviillennuki nõukogu, E.K.), nägid nad seda kui moraalset võitu Venemaa ja selle kuritöö toime panijate üle. See oli hollandlaste jaoks oluline hetk. See sõda jõudis siia kuidagi väga otse kätte üsna algusfaasis.
Aga muidugi täiemahulise sõja algus Ukrainas oli hollandlaste jaoks vaieldamatult veel šokeerivam. Et tõesti see klassikaline sõda jõudis neile ka geograafiliselt palju-palju lähemale kui varasematel perioodidel.
Neil on omad ajaloolised kogemused Euroopa julgeolekuga. Nad olid Srebrenica massimõrva tunnistajaks (Hollandi Dutchbati rahuvalvajad viibisid ÜRO missiooni raames 1995. aastal Srebrenicas ning nägid, kuidas serblased viisid minema tuhandeid bosnia moslemi mehi ja poisse, kes hiljem tapeti, nende mandaat ei lubanud neil sekkuda, E.K.). Nad on alati nendes küsimustes tundlikud olnud.