Sel hooajal olid samad satsid juba kaks korda madistanud ja edu oli saatnud narvalasi. Sealsamas hallis karikavõistluste veerandfinaalis sai Narva oma ründeässa Pierre Landry Kabore kübaratrikist 3:1 võidu ja aprillis alistati Vaprus Pärnu Rehepapi staadionil 2:1.
Trans on üldse Pärnule ebamugav vastane, sest enne seekordset vastasseisu polnud pärnakad Narva vastu võidurõõmu maitsnud kuues mängus järjest. See needus jäi murdmata seekordki.
Ehkki matši alguses valdas palli rohkem Pärnu, oli Narva see, kes juhtima asus. Ja kelle muu jala läbi kui ikka Kabore. Kümnendal minutil pääses kõrgliiga parim väravakütt kontrarünnakus jooksu ja ehkki kolm vapruslast jõudis talle kannule, kattis elevandiluuranniklane hästi palli ja lajatas kera tänavu juba kaheksandat korda võrku.
17. minutil oli narvalastel suurepärane võimalus lähilöögist eduseisu duubeldada, ent Ott Nõmme suurepärane tõrje päästis pärnakad halvimast. Kümmekond minutit hiljem tuli teine tagasilöök, kui Vapruse suurim väravakütt, sel hooajal viis korda skoorinud Henri Välja pidi vigastuse tõttu platsilt lahkuma.
Narval tekkis avapoolaja viimasel minutil hiilgav šanss, kui Mõkhailo Kožuško pääses Vapruse puurivahiga üks ühele, ent taas tassis Pärnut Nõmm, sedapuhku jalatõrjega. Aga nagu ütleb jalgpallitarkus: kui ise ei löö, lüüakse sulle! Pärnule jäi veel paar üleminutit ja nurgalöök, mille järel manas kapten Magnus Villota enne poolajavilet tabloole 1:1.
Kui teisest poolajast oli kulunud üksnes 36 sekundit, said pärnakad krae vahele sahmaka külma vett. Taas näitas klassi Kabore: ründaja leiti pika palliga liini tagant üles, Narva sangar võttis mänguvahendi rinnaga omaks ja kõmmutas palli teise puutega ristnurka.