VAIKNE PANDEEMIA ⟩ Lastepilastajatest kubisevas Euroopas otsitakse võimalusi karmimateks karistusteks

Samas on juulis Poolalt Euroopa Liidu nõukogu eesistuja teatepulga üle võttev Taani seadnud eesmärgiks aasta teises pooles direktiiv siiski vastu võtta.

Olgugi et Eestil ega teistel liikmesriikidel pole veel olnud võimalust ühiselt ettepanekuid arutada, leidis justiits- ja digiministeerium parlamendi ettepanekutes esimesi takistusi.

«Suuremas osas Euroopa Liidu liikmesriikidest (ka Eestis) on laste seksuaalse väärkohtlemise kuritegudel siiski konkreetsed aegumistähtajad, seega ei sobitu Euroopa Parlamendi aegumistähtaegade kaotamise ettepanek enamiku ELi liikmesriikide karistusõiguse süsteemi,» sõnas Postimehele justiits- ja digiministeeriumi kommunikatsioonijuht Britten Torstenberg.

«Sarnasel põhjusel on Eesti Euroopa Liidu õigusloomes olnud juba mitmeid aastaid seisukohal, et Euroopa Liidu karistusõiguse kujundamine peab piirduma üksnes miinimumnõuete seadmisega,» lisas ametnik.

Kaljurand tõi esile, et laste seksuaalse väärkohtlemise teema nõuaks ka eraldi määrust ehk kõiki liikmesriike kohustavat seadusakti. Praegu kehtib Euroopa Liidus ajutine määrus 2026. aasta aprillini, ent sellega ka kokkulepped on seni piirdunud.

«Mina tahan, et minu laps oleks kaitstud ühtemoodi nii Eestis, Portugalis, Hispaanias kui ka mujal. Nii et mõnel juhul peaksime olema natuke suuremad kui meie jurisdiktsioon ja mitte nii, et keegi teine ei tohi meile midagi öelda,» sõnas Kaljurand.

Hollandi pereisa võitleb lastepilastajate õppematerjali keelustamise nimel

Euroopa Parlamendis raporti eest vastutanud Hollandi eurosaadik Jeroen Lenaers (Hollandi kristlikud demokraadid, Euroopa Rahvapartei) avaldas tänu kaasmaalasest pereisa aastatepikkusele võitlusele pärast oma tütrega juhtunut.

Toidupoe juhatajana töötanud Marcel Jeninga avastas 2009. aasta suvel kolmeaastase tütre kehalt väärkohtlemise jälgi.

Lapselt uurides selgus, et teda oli ära kasutanud kõrvalmajas elanud Geert – ta oli teinud lapsest hulgaliselt pilte ning levitas neid internetis. Kaks päeva hiljem võeti mees vahi alla.

Hiljem leidis politsei, et mehe DNA langes kokku ka 18 aastat varem vägistatud ja seejärel surnuks kägistatud kaheksa-aastase Semiha Metini pidžaamalt leituga.

2010. aastal mõisteti mees viie tüdruku, sealhulgas ka Jeninga tütre seksuaalses ärakasutamises süüdi ning talle määrati 15-aastane vanglakaristus. Ta viidi karistust kandma kinnisesse psühhiaatriaasutusse, kust teda ei pruugita kunagi vabaks lasta, kirjutas 2022. aastal väljaanne The Vice.

«Uurimise käigus avastati, et kuritarvitaja koostas n-ö pedomanuaali: juhendit, kuidas võita laste usaldust, neid väärkohelda ja ära kasutada ning kuidas sellest pääseda. Sadu lehekülgi judinaid tekitavat, õudset ja vastikut sisu,» rääkis Lenaers.

Raamatus antakse vägivallatsejatele näiteks soovitusi, kuidas lapsega vahekorda astuda nii, et ükski tema kehaosa ei saaks kahjustada.

Samuti jagatakse näpunäiteid, kuidas seksuaalakti toime panemise paigast koristada ära kõikvõimalikud DNA-jäljed ning kuidas võimalikult turvaliselt ise tehtud pilte arvutisse salvestada.

Jeninga asutas huvigrupi Stichting Strijd Tegen Misbruik (sihtasutus Võitlus Väärkohtlemise Vastu), mis suutis viia juhendmaterjalide keelustamiseni Hollandis, Saksamaal ja Belgias – nüüd loodab ta sama teha kõikides Euroopa Liidu liikmesriikides.

«Laste seksuaalne ärakasutamine on vaikne pandeemia. Iga viies laps Euroopas on olnud või on seksuaalse vägivalla ohver,» märkis Lenaers.