:format(webp)/nginx/o/2025/11/12/17272850t1h8723.jpg "Eesti jalgpallikoondises tehti viimasel hetkel vangerdus, liitub Kristofer Käit")
:format(webp)/nginx/o/2025/11/12/17272844t1h14a3.jpg "WADA on kehtestanud oma töötajatele USAsse reisimise keelu")
:format(webp)/nginx/o/2025/11/10/17269480t1h5c53.jpg "Naiste suguelundite sandistamine tekitab Euroopas tõsiseid probleeme")
/nginx/o/2025/11/11/17271962t1h9038.jpg "VARUPADRUN ⟩ Zahkna suveseiklused, Kulbini kohver, Kontiolahti saab puid ja Kalmet tunnistab üles Nove Mesto patu")
/nginx/o/2025/11/11/17272222t1h6285.jpg "Suurim sõjaaegne korruptsioonijuhtum määrib Zelenskõi mainet")
/nginx/o/2024/04/18/16012511t1h2318.jpg "UURING ⟩ Ainult pool vanematest tuletab lastele internetis levivaid ohte meelde")
Samsungi tootekoolitaja Alari Pennari sõnul on tänapäeval mitmeid viise, kuidas lapsi ohutumale nutikasutusele suunata, kuid paraku kasutavad neid võimalusi vaid vähesed.
Samsungi tellitud uuring juhtis tähelepanu lapsevanemate teadmistele oma lapse nutikasutuse kohta ning selgus, et lausa 93% lapsevanemates arvab, et nooruki nutikasutus peaks olema piiritletud. Siiski vaid 67% vanematest kontrollib kas täielikult või osaliselt oma lapse internetitegemisi ning peaaegu veerand vastanutest ei tea, mida nooruk oma nutitelefonis teeb.
«Internetis leviv sisu ei ole alati lastesõbralik ning seetõttu on oluline olla oma laste tegemistega kursis. Tänapäeva nutitelefonidel on selleks ohtralt võimalusi ning kontrolli taset saab iga vanem vastavalt oma soovidele muuta,» sõnas Pennar.
Uuringu tulemused näitavad aga, et paraku kasutavad nutilahendusi ehk kontrolli abistavaid rakendusi vaid vähesed lapsevanemad. Umbes 24% vastanutest kasutavad neid regulaarselt ja 18% aeg-ajalt.
Veel on murekohaks interneti ja mobiilseadmete ohutusest rääkimine. Kuigi 84% vastanutest on seda teemat oma lapsega käsitlenud, ei piisa vaid ühest vestlusest ning korduvalt on turvalisusest rääkinud vaid 50% lapsevanematest.
Pennari sõnul on nutiajastul turvalisusest rääkimine väga oluline ning kindlasti peaks mõne aja tagant põhitõed lapsele uuesti meelde tuletama.
Mõned nipid lastega nutiohutusest rääkimiseks
- Hoia isiklikud andmed privaatsena – selgita, miks tuleb isiklikud andmed, nagu näiteks aadress ja salasõnad enda teada hoida ning millist sisu sotsiaalmeediasse mitte postitada.
- Väldi võõrastega rääkimist ja tundmatutele linkidele vajutamist – tutvusta turvalisuse põhimõtteid ning too päriseluga paralleele ehk nii nagu reaalses maailmas ei tohiks lapsed võõrastega pikalt jutustada, tuleks seda vältida ka internetis.
- Anna küberkiusamisest vanematele teada – loo internetist rääkides turvaline keskkond ning julgusta last alati murede ja küsimuste korral enda poole pöörduma.
- Pane piirid paika – laste tegevuste jälgimiseks saad kasutada erinevaid rakendusi või telefoni funktsioone nagu näiteks Google Family Link. Kindlasti tuleb sellest teada anda ka lapsele ning seletada, miks näiteks ekraani kasutusaja piirang ja teatud veebilehtede blokeerimine on oluline.
Allikas: Alari Pennar
Uuringus küsitleti 2024. aasta märtsis kokku 510 Eesti inimest.
/nginx/o/2024/04/17/16010815t1h5c5d.jpg "Iraan tulistas Iisraeli pihta tabamatu ülihelikiirusraketi – aga mis sellest siis sai?")
/nginx/o/2024/04/17/16010237t1hb520.jpg "«GTA» väljaandja plaanib hiigelkasumi ootuses korralikku kärbet")
/nginx/o/2024/04/16/16007930t1ha7ac.jpg "UURING ⟩ Just sellega kapoti all satutakse enim liiklusõnnetustesse")
/nginx/o/2024/04/15/16006560t1h502f.jpg "LOE LÄHEMALT ⟩ Selline on Iraani drooniarsenal")
/nginx/o/2024/04/15/16006746t1hd005.jpg "Iraan ründas Iisraeli Venemaa näpunäidete järgi")