USA ülemkohus peatas venetsueellaste väljasaatmise Texasest

Trump taaselustas eelmisel kuul 1798. aasta võõrvaenlaste seaduse (Alien Enemies Act – AEA), et hakata kinni pidama Venezuelast pärit sisserändajaid, keda süüdistatakse kuulumises Tren de Aragua jõuku ja kes suunatakse range režiimiga vanglasse, mis asub El Salvadoris.

«Valitsusele on antud juhis, et ta ei viiks Ameerika Ühendriikidest välja ühtegi eeldatavasse rühma kuuluvat kinnipeetavat, kuni kohus annab uue korralduse,» seisab otsuses.

Ebamäärast 1798. aasta seadust on varem kohaldatud 1812. aasta sõja ning Esimese ja Teise maailmasõja ajal.

Ülemkohtu otsus järgneb inimõiguskaitsjate taotlusele peatada migrantide küüditamine Texase osariigist.

Ameerika kodanikuvabaduste liit (ACLU) teatas reede õhtul oma erakorralises dokumendis, et Texases kinni peetud venetsueellaste rühmale on öeldud, et nad saadetakse AEA alusel välja «kohe täna õhtul».

Mitme varem välja saadetud venetsueellase advokaadid on väitnud, et nende kliendid pole olnud Tren de Aragua liikmed, nad pole sooritanud ühtegi kuritegu ja nad sattusid sihtmärgiks peamiselt oma tätoveeringute tõttu.

Trump, kes tegi presidendikampaaniat lubadusega saata välja miljonid dokumenteerimata sisserändajad, on süüdistanud Venezuelat «sissetungis» Ühendriikidesse Tren de Aragua väidetavate liikmete kaudu.

Eelmisel kuul seadis Venezuela migrantide El Salvadori saatmise seaduslikkuse kahtluse alla Washingtoni ringkonnakohtu ülemkohtunik James Boasberg.

Ta märkis, et ainukesed varasemad AEA kasutamise juhtumid jäävad 1812. aasta sõja, Esimese ja Teise maailmasõja aega, kui polnud kahtlust, kes on vaenlane ja et on sõjaseisukord.

Kohtunikud ja seadusandjad vaidlevad samuti Salvadori saadetud Kilmar Abrego Garcia saatuse üle, kes saadeti eelmine kuu välja, kuid kelle väljasaatmist nimetas Valge Maja hiljem «haldusveaks».

Praegu hoitakse väljasaadetuid El Salvadori tugevalt turvatud kinnipidamiskeskuses, pealinna San Salvadori suurvanglas, kuhu mahub 40 000 vangi.