Üks neist kultuuriväärtustest, Babõn Jari riiklik ajaloomälestiste kompleks Kiievis, mälestab enam kui 33 000 juuti, samuti mustlasi ja Nõukogude sõjavange, kelle natsid tapsid kahel päeval 1941. aastal. 2022. aasta märtsis tabas Venemaa rakett kompleksi läheduses asuvat ala, tappes viis inimest. Holokaustiohvritele pühendatud monumenti otsene löök ei tabanud, kuid kahjustada sai hoone, mida plaaniti kasutada uue muuseumi jaoks.
«UNESCO täiendava kaitse all olevad kultuuriväärtused saavad kõrgeima taseme puutumatuse rünnakute ja sõjaliseks otstarbeks kasutamise eest. Nende tingimuste eiramine oleks 1999. aasta Haagi konventsiooni teise protokolli tõsine rikkumine, mis avab võimaluse süüdistuse esitamiseks,» seisis UNESCO avalduses.
Selle aasta veebruaris teatas UNESCO, et sõja puhkemise järel 2022. aasta veebruaris on Ukrainas saanud kahjustada 341 kultuuriväärtust, sealhulgas 26 usurajatist, 150 ajaloolise või kunstilise tähtsusega hoonet ja 31 muuseumi. Järgmisel aastal lubas UNESCO peadirektor Audrey Azoulay üle 10 miljoni dollari taastamistöödeks.
«Sõja ajal on rahvusvaheline solidaarsus ohustatud kultuuripärandi kaitsmisel ülioluline,» ütles Azoulay avalduses. «See otsus võimaldab veelgi tugevdada nende kahe Ukraina kultuuriväärtuse, sealhulgas olulise holokausti mälestuskoha, turvalisust.»