Jõgevamaal tuli 2023. aastal abi andmiseks ja ohtude tõrjumiseks reageerida 409 sündmusele, sealhulgas tegid demineerijad kahjutuks 35 lõhkekeha. Tules ei hukkunud eelmisel aastal Jõgevamaal keegi, uppus üks inimene. Üle-eelmisel, 2022. aastal ei saanud Jõgevamaal tule- ega veeõnnetustes surma ühtki inimest.
Väljakutsete koguarv Tartumaal on tõusuteel ning seda on kasvatanud keerulistest ilmaoludest tingitud ohuolukorrad. Ohtude kõrvaldamine nii Tartu- kui ka Jõgevamaal oli enamasti seotud raskete ilmaoludega: teedelt oli vaja eemaldada tormituultes või lumeraskuse all murdunud puid ja muid takistusi või oli vaja tagada ohutus elektriliinide purunemise kohtades. Tulekahju ohtu hoonetele põhjustasid valdavalt tahmapõlengud kütteseadmete lõõrides, toidu kõrbemine ja elektriseadmete, -paigaldiste või -juhtmete rikked, need kärssasid, kuid tõsisemat tulekahju kaasa ei toonud.
Abitusse seisundisse jäänuist olid paljud oma kodus kukkunud ja liikumisvõime kaotanud eakad inimesed, kelle juurde omaksed või kiirabitöötajad sisse ei saanud. Abitute loomadega seotud väljakutsetel aidati linna eksinud, vigastatud või auku kukkunud loomi või käidi liiklusavariidel, kus loom oli kannatada või surma saanud ning oli vaja tagada teelõigu liiklusohutus.
Tartumaal oli mullu 357 tulekahju, mis teeb pea iga päeva kohta ühe põlengu. Päästjatel tuli eelmisel aastal Tartumaal kustutada 108 hoonetulekahju, neist 54 korral põles eluhoone. Elektripaigaldiste või -seadmete rikete või vale kasutamise tõttu süttis 26 hoonet. Hooletusest lahtise tule kasutamisel või suitsetamisel süttis 20, laste mängimisest tulega 7 hoonetulekahju. Kütteseadmete rikkest või hooletusest nende kasutamisel süttisid hooned 10 ning hooletusest tuletöödel 6 korral. Kaks hoonetulekahju said alguse pikselöögist. Veel süttisid hooned sõiduki summutist lennanud sädemetest, hooletusest toiduvalmistamisel, tahma süttimisest puhastamata korstna lõõrides, tehnilise seadme rikkest ja seadme või süsteemi vale paigalduse tõttu.