Nii Balti riikides kui ka Poolas olid politsei ja julgeolekujõud valmis kaitsma elektri alajaamu Vene sabotaaži eest. Eriti oluline oli droonilennukeeld. Ühe osavalt sihitud lõhkelaenguga võib alajaama vähemalt paariks aastaks rivist välja lüüa. Politsei ei räägi, kui reaalne nädalavahetusel oht oli, aga võib arvata, et see oli suur, sest vastasel korral polnuks väljas Kaitseliidu ega politsei relvastatud patrulle.
Kui Leedu valitsus poleks üle-eelmisel aastal avaldanud väga tugevat survet, oleks Eesti poliitikute meelest võinud elektrivõrkude lahutamise lükata aastasse 2026. Leedu oleks tahtnud lahkuda juba veebruaris 2024. Kompromissina nõustus toonane peaminister Kaja Kallas 2025. aastaga.