Need on küll väikesed asjad, kuid tihtipeale võidakse just selliste väikeste asjade taha kinni jääda, mis omalt poolt muudab uue töötaja jaoks sisseelamise raskemaks ja vähendab üldist produktiivsust. Mida enam julgustab tööandja toetavas keskkonnas tehnilisi puudujäämisi tunnistama, seda lihtsam on need ületada ja seda kiiremini saab praegused augud lappida.
Küberturvalisus kuulub elementaarsete IT-oskuste hulka
Kõigi üldiste IT-oskuste kõrval ei saa tähelepanuta jätta ka küberturvalisust. Kui kohati võib pidada nõrgaks üldist digiteadlikkust, siis küberturbeteemad kipuvad langema kategooriasse asjadest, millega on probleeme enamikel inimestel. Mõnel küll rohkem ja mõnel vähem, aga probleeme esineb pea alati. Asjad nagu paroolide haldus, ligipääsud, seadmete füüsiline turvalisus, aga ka kahtlaste meilide ja linkide äratundmine ja oma küberhügieeni hoidmine on teemad, mille puhul peab tööandja lihtsalt suutma tagada, et töötajad neid mõistavad.
Tihtipeale pole neid oskuseid aga kodust ega koolist kaasa antud, mis tähendab, et õpetamise ülesanne langeb just tööandja õlule. Ning kui eeldatakse, et neid teemasid niigi teatakse, kuna keegi oskab ju arvutit kasutada, on halvemal juhul tagajärjeks väga halb ja teinekord ka kulukas üllatus. Olgugi et küberturvalisusest räägitakse iga päev aina rohkem ja rohkem, tuleb siiani ette, et paroole salvestatakse monitorile kleebitud märkmepaberitele.
Nii tüütu kui see ka ei tunduks, peab küberturvalisusele lähenema väikseima ühise jagaja põhimõttel ehk kuigi ettevõttes töötavad kogenud ja asjalikud inimesed, peab turvateemade selgitamine algama nullist ja jõudma punkti, kus inimesed teavad, kuidas end ja ettevõtet kaitsta. Eeldamine on ohtlik ning arvamine, et inimesed on küberturvalisemad, kui nad tegelikult on, on veel eriti ohtlik. Osa inimesi ongi juba tööle tulles turvateemadega hästi kursis – täpselt nagu osa inimesi oskab väga hästi Outlooki kasutada – aga seda ei saa eeldada. Seotud riskid on lihtsalt liiga suured.