tehnoloogia areng sõltub valitsuse julgusest seada auahneid kliimaeesmärke

Kui lõplik otsus vastu võeti, siis toetasid seda kõik.

Kuidas kliimakaitse eestkõneleja Taani vaatab sellele, kuidas Euroopa sõjatööstuse laiendamine mõjub kliimale?

Kui 2020. aastal seadsime 70-protsendise kasvuhoonegaaside heitmete vähendamise eesmärgi, siis Taani tööstus jagunes 30 erinevaks sektoriks, millest igaüks vaatas, mida nad suudavad teha eesmärgi saavutamiseks. Näiteks eraldi oli energeetikasektor, merendus, transport, ravimid, plast, ehitussektor jne.

Hiljem tuli ka Taani sõjatööstus ja koputas valitsuse uksele, sest valitsus ei kaasanud neid.

Militaarettevõtted tahtsid osaleda ja nende jaoks loodi eraldi klaster. Sõjatööstuse huvi on arendada säästlikke sõjamasinaid, tanke, aga mõeldakse ka näiteks jäätmemajandusele lahinguväljal.

See kõik aitab hoida sõjapidamise kulusid all ja see võib olla ka turvalisem.

ÜRO julgeolekunõukogu liikmena soovime samuti rääkida kliima ja julgeoleku dimensioonist, et tagada seda, et ÜRO sõjalised operatsioonid kasutavad energiat, vett ja materjale säästlikult ning püüavad võimalikult vähe kahjustada kohalikku looduskeskkonda.

Mis tegi Taanist maailma kõige kliimasõbralikuma riigi?

Kõik algab rahva tahtest. Nii noored kui vanad taanlased soovivad, et nende riik teeks kodus kõik, mida kliima kaitsmiseks on vaja ja samal ajal oleks ka rahvusvahelise kliimapoliitika eesliinil sildu ehitamas.

Samamoodi mõtleb siis ka Taani tööstus ehk äri pool. Taani on väike riik, ent meie ettevõtted tahavad saada kliimamuutuste peatamiseks ja ohjeldamiseks vajalikele tootmisviisidele üleminekust kasu.

1973. aastast alates oleme tänu insenerioskustele ja nendele taha tulnud investeeringutele maailmaliidrid mitmete uute tehnoloogiate arendamisel ning see ei puuduta ainult tuulikuid ja ülejäänud energeetikasektorit.