1571 – Austria aadel saavutas usuvabaduse.
1681 – Brandenburg ja Prantsusmaa sõlmisid kaitseliidu.
1693 – purskas Etna. Järgnenud maavärin mõjus rängalt ka Maltale.
1753 – Hispaania kuningas Fernando VI sõlmis lepingu paavst Benedictus XIVga.
1787 – William Herschel avastas Uraani kaaslased Titania ja Oberoni.
1790 – Belgias algas revolutsioon Habsburgide võimu vastu. Samal ajal oli valitsuskongressi president François de Nélis (1736–1798) ja peaminister Hendrik van der Noot (1731–1827).
1814 – Joachim Murat, kes oli Napoli kuningas, ei toetanud enam Napoleon I-t ning ühines liitlasvägedega.
1887 – Otto von Bismarck pooldas Saksamaa armee suurendamist.
1919 – Rumeenia annekteeris Transilvaania.
1926 – nimetas NLKP Keskkomitee presiidium Nikolai II maa Severnaja Zemljaks.
1935 – Amelia Earhart lendas esimese naispiloodina üksi Honolulust O’ahu saarel Californiasse.
1939 – Araabia Ühendemiraatide valitseja šeik Shakhbout sõlmis Suurbritannia konsortsiumiga emiraadi esimese naftalepingu.
1942 – Teine maailmasõda: jaapanlased vallutasid Malaisia pealinna Kuala Lumpuri.
1943 – Ameerika Ühendriigid ja Suurbritannia loobusid eksterritoriaalsetest nõudmistest Hiinas.
1945 – Kreeka kodusõjas kuulutati välja vaherahu.
1946 – moodustati Albaania Rahvavabariik
1962 – Peruu Andides jäi laviini alla küla, õnnetuses hukkus umbes 3000 inimest.
1972 – Ida-Pakistanist sai Bangladesh.
1975 – Nõukogude Liidust startis mehitatud kosmoselaev, mis pidi kokku saama Maa orbiidile saadetud kosmoselaboriga.
1976 – võimult kukutati Ecuadori president Rodriguez Lara.
1990 – Vilniusse jõudis Nõukogude Liidu president Mihhail Gorbatšov, 250 000 leedulast osales iseseisvuse pooldajate meeleavaldusel.
1993 – toimus ÜRO Julgeolekunõukogu istung, et hoiatada Şaddām Ḩusayni Lahesõja vaherahu tingimuste rikkumise eest.
1995 – Colombias kukkus alla reisilennuk DC-9, mille pardal oli 52 inimest. Õnnetuses jäi ellu üks inimene.
1996 – Itaalia peaminister Lamberto Dini teatas tagasiastumisest.
1996 – Jaapani peaministriks sai Ryutaro Hashimoto.
1996 – Peruu sõjakohus mõistis eluks ajaks vangi Ameerika kodakondsusega Lori Berensoni. Teda süüdistati Peruu kommunistlikku sissirühmitusse kuulumise eest, mis tegutses aastail 1984–1997.
1997 – Burundi sõdurid tapsid riigi kirdeosas 126 hutu mässulist.