Tallinna korterite järel­turul käib vilgas tegevus

Kui 2021. aasta esimese kuue kuuga tehti 4053 tehingut, siis tänavu 3792. Vahe on marginaalne 6,4 protsenti.

«Turg kompenseerib vahepealset aeglust,» tõdes Pindi Kinnisvara müügipartner Peep Sooman. Tema sõnul Ukraina sõja eelse buumi ehk nn trepikojaoksjoni ajaga praegust siiski võrrelda ei saa. Toona tuli suure nõudluse tõttu ühte korterit vaatama mitmeid huvilisi ning juba trepikojas käivitus enampakkumine, kes lõpuks vara endale saab – sellest ka vastav termin. Praegu sellist nõudlust ei ole. Eesti Panga ökonomisti Gaili Grüningi sõnul andsid 2021.–2022. aasta minibuumis kinnisvaraturule hoogu tugev sissetulekute kasv, kuhjunud hoiused ja väljamaksed pensioni teisest sambast.

Ja kui mõned aastad tagasi polnud uusarendusi piisavalt, siis nüüd on pakkumist küllaga, kuid hammas ei hakka peale, mistõttu tuleb vaadata vanemaid kortereid.

Kaubaks lähevad kas heas korras korterid või vastuoksa need, mis on väga halvas korras. Kui heal ajal sai ise rohkem aega remondile kulutada, siis kehvemal ajal ostetakse paremas seisus elamispind, et ei peaks enam midagi tegema ja saaks rahulikult sisse kolida. «Sellel on kaks põhjust: inimestel pole enam aega, sest põhitööl tuleb rohkem panustada, ning remondiks peab olema vaba raha,» rääkis Sooman.