Presidendi sõnul peeti reedel Kiievis kogu päeva koosolekuid ja konverentse pärast Euroopa poliitilise ühenduse tippkohtumist Budapestis.
«Ukraina seisukohta on tutvustatud. Ja üleüldiselt peaks Euroopa poliitika väljatöötamine tuleval perioodil olema koordineeritud koostöö, mis otseselt toetaks meie partnerlust Euroopas ja Euro-Atlandi kogukonda. Nii nagu globaalsed asjad kukuvad kokku ilma tugeva Ameerikata, siis Euroopa rahvaste stabiilsuse säilitamine on lihtsalt võimatu ilma tugeva Euroopata,» rääkis Zelenskõi.
Riigipea märkis, et ka järgmine nädal peaks tooma asjakohaseid tulemusi – tulemusi Ukraina võimude töös partneritega.
Zelenskõi tõi välja, et tal oli reedel telefonikõne Soome presidendi Alexander Stubbiga Ukraina ja Soome koostöö teemal – nii kahepoolselt kui ka koos laiema ringi partneritega.
President tänas Soomet kogu kaitse- ja poliitilise toetuse eest, mida Ukraina saab.
«Oleme saanud juba 26 sõjalist abipaketti. Olen tänulik! Arutasime ka lähikuude väljavaateid, aga ka Soome kontakte teiste riikidega, teiste riigijuhtidega, mis on Ukraina ja kogu Euroopa tõelise rahu tagamisel üliolulised. Teeme kõik, et sundida Venemaad alustama normaalseid ja sisukaid läbirääkimisi, mis põhinevad rahvusvahelisel õigusel ja mitte terroril,» jätkas Zelenskõi.
Vene väed on viimasel ajal tõesti Ida-Ukrainas mõnevõrra edasi tunginud, kuid rindepositsioonid on püsinud suhteliselt muutumatuna juba mitu kuud. Ukrainal on aga vastas tunduvalt suuremad ja paremini varustatud väed.
Ebakindlus Ukraina jaoks hädavajaliku lääneriikide toetuse kestmise suhtes on Trumpi valimisvõiduga süvenenud. Trump tõstatas valimiskampaania ajal korduvalt Ukraina abi küsimuse ja kuulutas, et lõpetab presidendiks saades sõja 24 tunniga.