Sajandi kunstirööv uues lasteraamatus

«Jah, tõesti, raamatus pannakse toime koletu kunstirööv,» kinnitab Saar. «Aga päris tüüpiline lastekrimi «Kajakad» siiski ei ole. Pole nii, et kohe esimesel leheküljel sooritatakse kuritegu ja tublid lapsed ruttavad politseile appi. Mul siin tükk aega ei toimu õieti midagi. Esiplaanil on argised asjad: sõprus, peresuhted, mängud, naljad, jagelused. Aga luban, et ka põnevust tuleb kuhjaga.»

Kajakatest, kes on paljude linnamajade nuhtluseks, kirjutab Saar pigem poolehoiu ja kaasaelamisega. «Minu kodu aknast avaneb vaade otse kajakapesale naabermaja katusel,» selgitab ta. «Meie perele on see nagu igakevadine looduskaamera. Muidugi on nad oma kisaga tüütud, aga neist võib kogemata kasugi olla – näiteks kuritegude avastamisel.»

Krimilugudel on kalduvus moodustada sarju. Kas ka «Kajakatele» võiks oodata järge?

«Vaevalt,» arvab Saar. «Sarjad pole päris minu teema. Üritan iga kord leida kirjutades mingi täiesti uue väljakutse, tuttavate tegelastega muutuksin võib-olla laisaks. Aga pikemaid seiklusjutte tahaksin veel kirjutada küll. Niisugust vunki, nagu «Kajakatega», pole ma lühemaid lugusid treides tundnud.»

Sarjade osas tuleb autori sõnu veidi täpsustada. Suurimat rahvusvahelist menu on Saar saavutanud just nimelt sarjaga: viie looga koondpealkirjaga «Pärt plindris». Tänaseks on seda tõlgitud juba üheksasse keelde. „Kajakaid“ seob Pärdi lugudega ühine illustraator: Anna Ring.

«Anna joonistuslaad on mõnusalt hoogne ja parajalt humoorikas. Samas võrdlemisi realistlik, nagu sellele loole kohane,» on autor illustraatorivalikuga rahul. «Tean, mida Annalt oodata, ja tean samas, et ta suudab mind üllatada.»

Uue raamatu on kujundanud Dan Mikkin ja välja andnud pisikirjastus Kolm Elu. Raamat võiks huvi pakkuda eelkõige lastele vanuses 9–13 eluaastat.