Uudise tegi avalikuks Visit Sweden, Rootsi turismibüroo, oma hiljutises pressiteates. Nende veebileht juhib tähelepanu üllatavale faktile: maailmas on kaheksa erinevat kohta, mis kannavad nime Sweden. «Seetõttu esitame kaubamärgi taotluse, et kaitsta oma riigi nime. Samal ajal õpetame teid eristama originaali koopiatest,» selgitab Visit Sweden. Siinkohal viitab sõna «koopia» teistele sama nime kandvatele kohtadele, näiteks USA osariikides Missouris, Maines ja Lõuna-Carolinas asuvatele asulatele.
Riigi nimi kui bränd
Kuigi riikide nimede kaubamärgistamine ei ole tavaliselt võimalik, võivad erandid siiski kehtida, kui riik on määratletud kui «sihtkoht» ehk kaubanduslikult väärtuslik bränd. Just seda eesmärki tundub Rootsi turismibüroo taotlevat – oma nime kommertsväärtuse kindlustamist ja kaitsmist.
Kampaania pealkirjaga Visit the Original Sweden ehk «Külastage originaal-Rootsit» keskendub «võltsrootside» ja tõelise Rootsi eristamisele. Turismibüroo sõnul on meeldiv, et teised paigad on võtnud nime «Sweden», kuid see võib turistides segadust tekitada. Mida rohkem on maailmas Rootsisid, seda segasemaks see potentsiaalsete külastajate jaoks muutub, märgib Visit Sweden.
Eristusvõimalus või nutikas turundusvõte?
Kuigi kampaania õigustab kaubamärgi taotlemist segaduse vältimisega, on selge, et tegu on eelkõige tugeva turundusvõimalusega. On kaheldav, et märkimisväärne hulk inimesi broneeriks ekslikult reisi Lõuna-Carolinasse, arvates, et maandub Skandinaaviasse. Sellise vea tegemiseks peaks olema üsna suur geograafiline teadmatus.
Veelgi vähem selge on see, kas kaubamärgi registreerimine võiks Rootsile tuua täiendavat tulu. Kui Rootsi omandab oma nime kommertsõigused, on võimalik, et riik hakkab nõudma tasu nime «Sweden» kasutamise eest kaubanduslikel eesmärkidel, kuid see jääb hetkel spekulatsiooniks.
Kaubamärgi taotluse laiem tähendus
Kui Rootsi saavutab oma kaubamärgi taotlusega edu, võib see sillutada teed sarnastele püüdlustele teistelt riikidelt. Kas näeme tulevikus kaubamärgistatud Itaaliat või Jaapanit? Rootsi algatus näitab, et riigi nimi ei ole nende hinnangul pelgalt geograafiline tähis, vaid ka kultuuriline ja turunduslik ressurss, mida sihtkohana kaitsta tasub.