Rootsi parteid toetasid kaitsekulutuste tõstmist

Märtsis teatavaks tehtud 300 miljardi Rootsi krooni (veidi üle 27 miljardi euro) suurune kaitse-eelarve kasv järgmise kümnendi jooksul, mis kinnitatakse eelseisvates eelarveotsustes, on suurim relvastuse suurendamine Rootsis pärast külma sõda.

Rootsi astus möödunud aasta märtsis NATO-sse ning USA president Donald Trump nõuab, et alliansi liikmed kulutaksid kaitsele viis protsenti sisemajanduse kogutoodangust (SKT). Liikmesriigid püüavad jõuda sel teemal kokkuleppele järgmisel nädalal peetaval kohtumisel.

Rootsi investeeringut, mis tõstab kaitsekulutused praeguselt 2,4 protsendilt SKT-st 2030. aastaks 3,5 protsendini, rahastatakse laenude abil, ütles rahandusminister Elisabeth Svantesson pressikonverentsil.

Ta kiitis kõiki üksmeelse toetuse eest plaanile, mis eeldatavasti tõstab Rootsi võlataseme SKT suhtes kolme protsendi võrra.

Kaitseminister Pål Jonson ütles samal pressikonverentsil, et nii laiapõhjaline üksmeel on maailmas praktiliselt ainulaadne.

Rootsi kärpis pärast külma sõja lõppu drastiliselt oma kaitsekulutusi, kuid muutis kurssi pärast Venemaa 2014. aasta Krimmi annekteerimist.

«Otse öeldes on see (investeering) ka selleks, et meie lastel ja lastelastel ei oleks vaja õppida vene keelt,» ütles Svantesson.

NATO peasekretär Mark Rutte kutsub liikmeid üles eraldama 2032. aastaks otse sõjalisteks kulutusteks 3,5 protsenti SKT-st ja 1,5 protsenti laiematele julgeolekukulutustele.