Enamjaolt hakkasid silma elatanud inimesed. Valdavalt tumedates riietes ja morni ilmega. Ja mida siin oligi rõõmustada, kui järjekord liikus edasi vaevaliselt, alla tunni polnud lootustki uksest sisse pääseda. Portaali Rus.Postimees ajakirjanikul õnnestus hiljem teada saada, et valimisjaoskonnas oli pelgalt viis kabiini valimissedeli täitmiseks, ja kaks kasti, kuhu sedel lasta.
Keskpäeval hakkas saabuma rohkem noort rahvast kirevates jopedes, nägu naerul. Nemad ei tulnud «oma presidenti» valima, vaid osalema president Vladimir Putini vastases aktsioonis, samal ajal aga ka hääletama, nagu oli soovitanud kadunud opositsiooniliider Aleksei Navalnõi.
«Ma elan Tallinnas ja hääletan Putini vastu, tema režiimi vastu, sõja vastu, selle hullumeelsuse vastu, mis toimub minu maal juba palju aastaid, konstitutsiooniparanduste vastu,» ütles Aleksandr. «See, et 90 protsenti Eestis elavatest Venemaa kodanikest annab oma hääle Putinile, pole minu jaoks probleem, kuigi see võib olla probleem Eestile. Ma ei tee endale illusioone, et nende valimiste järel on Putiniga lõpp. Minu jaoks pole tegemist sprindi, vaid maratoniga. Selge on see, et mitte miski ei saa muutuda, kui keegi selle nimel midagi ei tee.»