:format(webp)/nginx/o/2025/11/12/17272850t1h8723.jpg "Eesti jalgpallikoondises tehti viimasel hetkel vangerdus, liitub Kristofer Käit")
:format(webp)/nginx/o/2025/11/12/17272844t1h14a3.jpg "WADA on kehtestanud oma töötajatele USAsse reisimise keelu")
:format(webp)/nginx/o/2025/11/10/17269480t1h5c53.jpg "Naiste suguelundite sandistamine tekitab Euroopas tõsiseid probleeme")
/nginx/o/2025/11/11/17271962t1h9038.jpg "VARUPADRUN ⟩ Zahkna suveseiklused, Kulbini kohver, Kontiolahti saab puid ja Kalmet tunnistab üles Nove Mesto patu")
/nginx/o/2025/11/11/17272222t1h6285.jpg "Suurim sõjaaegne korruptsioonijuhtum määrib Zelenskõi mainet")
Sõjatööstuses hädavajaliku mangaanimaagi tarned Venemaale on sõja puhkemise järel hüppeliselt kasvanud. Alates 2023. aastast saadeti seda sinna ka ekspeaminister Tiit Vähi hoole all oleva Sillamäe sadama kaudu. Mangaan jõudis Tšeljabinski tehasesse, mis veebruaris natsionaliseeriti. Sõjatööstuse huvides.
Venemaa mangaanitarbimine sõltub pea täielikult impordist – mingid mangaanivarud on neilgi, kuid vähekenegi arvestataval tööstuslikul tasemel pole neil kaevandamist õnnestunud käima tõmmata. Esialgsetel andmetel tarnis Venemaa 2023. aastal ajalooliselt palju, üle kahe miljoni tonni mangaanimaaki, mida kasutatakse kõrgkvaliteetse terase tootmiseks – näiteks ka relvatorude, soomukite ja soomukite roomikute jaoks. «Kasv tõenäoliselt ongi tingitud sõja vajadustest,» usub julgeoleku- ja majandusekspert Raivo Vare.
Veel üks Postimehega konsulteerinud ekspert tõi mangaanimaagi tarnete mahu tohutu kasvu põhjusena välja, et Venemaa on hõivanud ferrosulamite ekspordil need maailmaturud, mida varem kontrollisid Ukraina maardlad-tehased (Nikopol, Zaporižžja), kuid mis on sõja tõttu tegevuse lõpetanud. Seega lisaks sellele, et mangaani on Venemaal otseselt vaja sõjatööstuses, aitab see kaasa nende majandusliku haarde laiendamisele maailmas ning toob kopsakat maksutulu riigikassasse. Muide, statistikaameti andmetel oli Venemaa 2023. aastal peamine riik, kust ferrosulameid Eestisse imporditi (11,2 miljoni euro ulatuses), moodustades poole kogu siinsest ferrosulamite impordist (järgnes Brasiilia 37,1 protsendiga).
/nginx/o/2023/02/10/15132807t1h127a.jpg "TAUST ⟩ Hallipäine pensionär lõi lauale detailse tõe Nõukogude vägede kohta")
/nginx/o/2024/02/08/15875357t1h57e0.jpg "LEHTME PÄRAND ⟩ «Kõik annetajate raha, mis Ukrainasse läks, on läinud valesti»")
/nginx/o/2024/02/07/15873636t1hc0c8.jpg "PALJASTUS ⟩ Slava Ukraini tegi mitmel eestlasel näpud rasvaseks")