Putin on «uue maailma» arhitekt

Võibolla saabub üldse sula. Laviin võidakse ka kunstlikult käivitada, et see ohutuks teha. Aga hiljem ilmub üks hull suusataja, kes laskub nõlvalt ja lõikab lumevalli läbi, selle tagajärjel paiskub laviin alla ja pühib selle linnakese maa pealt. Putin ongi see suusataja.

Maailmas on tõesti kogunenud väga palju vastuolusid, aga oma tegevusega on ta selle protsessi käima lükanud ja seal tegutsevad praeguseks juba jõud, mida me ei suuda enam ohjeldada: natsionalismi, revanši, suure oligarhia (sh Trump) jõud. Selles meie olukord erineb kolme aasta tagusest.

Üks asi on see, mida Euroopa suudab teha, aga teine asi on, mida suudab üks inimene. Mida meie praegu tegema peaksime?

Valmistuma halvimaks. Mul on selline põhimõte: looda parimat, aga valmistu halvimaks. Tuleb valmistuda kaitseks, tugevdada kaitsevõimet, luua kaitseliitusid – nt Põhja-Euroopa oma –, aidata Ukrainat, mis kurnab Venemaa jõudusid, seirata hübriidsõja vorme: näiteks uurida, mis võib siin toimuda kohalike venekeelsetega manipuleerides, kes on altid Vene mõjule. Tahad rahu, valmistu sõjaks. Venemaad ei saa reaalsusest Eesti piiri peal kustutada. On näha, et see jääb alles ja on samasugune veel mitmeteks aastateks.

Isegi siin läänes adume, et pole Vene opositsiooni, kel oleks põhjust enda üle uhkust tunda. Kuidas see nõnda on läinud?

Alustaks sellest, et siiski on, kelle üle uhkust tunda. See on Aleksei Navalnõi – leian, et tema isik on tõesti alus uhkuse tundmiseks ja ta oli üks parimaid asju, mis Venemaal 21. sajandil on olnud, üldse see, et temataoline fenomen ilmnes. Pluss peab meeles pidama neid, kes istuvad praegu oma sõnavabaduse eest seismise tõttu Venemaal vangis ning lubavad endale vabalt kõnelemist – need inimesed kutsuvad minus esile tohutu imetluse.