«Euroopa maadleb rahvusvaheliste julgeolekukriisidega, mistõttu on Eesti ja Küprose koostöö olulisem kui varem. Venemaa agressioon Ukrainas on sõda rahvusvahelise õiguse ja riigipiiride puutumatuse vastu. Ukraina vajab kiiresti meie tõhusat abi, et kaitsta end ja kogu Euroopat ründava kurjuse eest,» ütles Küprosele ametlikule visiidile saabunud president Karis. „Eesti on otsustanud eraldada järgmise nelja aasta jooksul 0,25 protsenti oma SKT-st Ukraina kaitsevõime tugevdamiseks ja me kutsume teisi riike tegema seda sama. Nii aitaks meie ühine panus agressor tagasi lüüa.»

Kaks presidenti arutasid võimalusi Eesti ja Küprose koostööks, et pakkuda Ukrainale ekspertiisi demineerimiskoolituseks. Veel räägiti Ukraina ülesehitamisest ja vajadusest võtta Venemaa agressiooni eest vastutusele.

Presidendid rääkisid Küprose taasühinemisprotsessist. «Toetame saare taasühinemist, mis toetub mõlema kogukonna jaoks sobivale lahendusele vastavalt ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioonidele,» ütles president Karis.

Riigipead kõnelesid ka viimastel kuudel eskaleerunud Iisraeli ja Hamasi konfliktist. «Humanitaarolukord Gazas on katastroofiline. Küpros on teinud suuri jõupingutusi humanitaarabikoridori avamiseks, et pakkuda meritsi vajalikku lisaabi konflikti tõttu kannatavatele inimestele,» sõnas president Karis. Amalthea algatusega on Küprose sadamatest liikunud rahvusvahelises koostöös laevad humanitaarabiga Gazani.

Migratsiooni probleemidest kõneldes väljendas president Karis muret, et suurenenud ebastabiilsus Aafrikas ja Lähis-Idas avaldab mõju kogu Euroopale. «Ebastabiilsetest piirkondadest saabuvaid põgenikevooge kasutatakse ära Euroopa Liidu riikides pingete õhutamiseks,» tõdes Eesti riigipea.

Ta kinnitas Eesti toetust Küprosele kui rändeprobleemide eesliini riigile: «Eesti on Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti Frontexi missioonide kaudu panustanud aktiivselt Euroopa Liidu välispiiri kaitsesse, sealhulgas Küprosel, olles Euroopa Liidus elaniku kohta üks kõige rohkem panustavatest riikidest.»

Jaga
Exit mobile version