piisas ühest Putini telefonikõnest, et Trump loobuks Ukrainale Tomahawkide andmisest

Mis puudutab Venemaa ja USA presidentide kohtumist, siis ameeriklaste poolt oli selgelt soov, et see kohtumine oleks korralikult ette valmistatud. Kui juba riigipead Budapestis kokku saavad, peaks selle tulemus olema vähemalt relvarahu, et seal liikuda edasi rahuleppe poole. Kuna aga on selge, et Venemaa ei taha rahu poole liikuda, siis jääb see kohtumine ära.

Trump kaldub kord Ukraina, kord Venemaa poole, kus see pendel praegu on?

See pendel oli hiljuti täiesti selgelt Ukraina poolel ja olid ka sellised väga julgustavad sõnumid. Donald Trump kirjutas, et Ukrainal on võimalus ennast vabastada ja veel maid juurde võtta. Ma küll ei tea, mida ta sellega silmas pidas, aga nüüd on see pendel jõudnud sinnapoole, kus ta peaaegu et kahtleb, kas Ukraina ikkagi suudab sõda võita. Need on väga segased signaalid, mis ei aita kaasa ei tema enda ega Ameerika Ühendriikide rollile rahu tegijana.

Kas kõigele vaatama võiksid Trump ja Putin lähiajal kohtuda ning on see Ukrainale hea või halb?

Küsimus pole mitte kohtumises, vaid pigem eeldustes, mida me näeme selle ümber toimumas. Kui me ei näe Venemaa poolt mitte mingisugust soovi relvarahu kehtestada ehk sõjalist tegevust lõpetada, siis võib olla ka sada kohtumist, aga tulemus on ikka ümmargune null.

Diplomaatiaga on proovitud Venemaad mõjutada alates Makroni sagedastest telefonikõnedest, kuni selleni välja, et Trump kutsus Putini Alaskale ja nüüd Budapesti. Venemaad püütakse diplomaatiaga veenda, et ta rahu sõlmiks. Venemaale on pakutud konkreetseid kompromisse, aga Venemaa omalt poolt ei paku midagi vastu.