«Piletipettused käivad käsikäes suurürituste ja kontsertidega. Kuna suvel on põnevaid sündmusi rohkesti, kasvab ka pettuste hulk. Siiski tuleb järelturult pileteid soetades olla valvas aasta ringi, sest viimasel ajal on uueks petuskeemiks osutunud ka võltsitud teatripiletitega kauplemine,» sõnas Kiik.
Petturid kasutavad mitmeid skeeme. Ühe näitena toob ekspert välja libakontod, mis müüvad pealtnäha kehtivaid pileteid, kuid kui ostja on kaunis riietuses ürituse värava taha jõudnud, avastab ta, et talle müüdud pilet on võltsitud ning triipkood või QR-kood ei tööta. Leidub ka selline petuskeem, kus pilet on tõepoolest päris, kuid seda sama piletit müüakse kümnele erinevale inimesele. «Sama triipkoodiga piletit müüakse nii paljudele kui võimalik ning sündmuse päeval saab sisse vaid kõige kiirem.»
Riske saab vähendada
Järelturult piletite soetamine kannab endaga alati kaasas riski. Kuigi pettuse ohvriks langemist ei saa välistada, on Kiige sõnul võimalik riski vähendada. «Enne ostu tee alati müüja taustakontroll. Vaata, millal on konto loodud, milliseid postitusi seal jagatakse ja kas profiilipilt ilmub Google Reverse Image Search funktsiooni kaudu ka mujal. Lisaks võid alati küsida müüjalt lisaküsimusi, näiteks, mis põhjusel piletit müüakse ja millal ning kust on see soetatud,» soovitas ekspert.
Oluline on meeles pidada, et kõige turvalisem on pileteid soetada ikkagi ametlikest kanalitest. Iga inimene peab ise hindama oma riskitaluvust ning järelturul kaubeldes ei ole isegi kõige ettevaatlikumal ostjal 100 protsenti garantiid, et pettus teda ei taba. Seetõttu soovitab ekspert olla valvas sotsiaalmeedias pakutavate piletite suhtes ning kui hind tundub liiga hea, et olla tõsi, siis tõenäoliselt see nii ongi.