Eriti aktiivselt tegeletakse pangakelmustega – eelmise aastaga võrreldes on juhtumite arv tõusnud 80 protsenti ja kelmidele kaotatud summa on üle kahe korra suurem – ligi 1,6 miljonit. Üks investeerimisekelmuse ohver kaotas kokku ligi 220 000 eurot.
Citadele panga rahapesu tõkestamise osakonna juht Viktor Tkatšenko sõnas, et Eesti elanikud on endiselt kelmide suure surve all ja seega on selle kohta info jagamine ja inimeste hoiatamine vägagi oluline. «Eriti haavatavad on vanemad inimesed ja vene keelt rääkiv elanikkond, sest suur osa petukõnedest tehakse just vene keeles. Kindlasti tasub enda vanemate või vanavanematega sellest teemast rääkida,» selgitas Tkatšenko.
Mai alguses postitas politsei- ja piirivalveamet oma Facebooki lehel järjest erinevaid neile teatatud finantskelmuste juhtumeid, et probleemile rohkem tähelepanu tuua. Sealt leiab mitmeid näited, milliseid trikke petturid kasutavad. Näiteks toodi seal välja ka juhtum, kus üks 46-aastane naine kaotas kriminaalidele lausa 220 000 eurot. «Antud juhtum näitab selgelt, et petturite küüsi ei satu üksnes vanurid,» märkis Tkatšenko.
Juhtumi kirjelduse järgi tutvus Viimsis elav 46-aastane naine Facebookis petturiga, kes pärast kolme kuud suhtlemist viis jutu börsil raha teenimisele. Pettur soovitas maaklerit, kes oleks naist nõus juhendama investeerimisel. Seejärel tehti konto kauplemisplatvormile cgl–limited.net ja esimene sissemakse. Petturite õhutamisel võttis naine laene nii tuttavatelt kui ka sugulastel ja tegi platvormile ülekandeid. Naine enam platvormilt raha välja võtta ei saa ning temalt nõutakse veelgi täiendavaid makseid. Pettusega tekitatud kahju on 220 000 eurot.