Õpetajate ühenduste võrgustik pöördus koolide töörahu taastamiseks valitsuse poole

Pöördumises rõhutati, et kokkulepe kõigi koalitsioonierakondade ja õpetajate ametiühingu vahel aitaks tööseisaku lõpetada ning annaks võimaluse usalduse tekkimiseks, mis on vajalik haridusvaldkonna sisuliste reformide kavandamisel ja elluviimisel.

Õpetajate ühenduste võrgustiku koordinaator Madis Somelar märkis, et tervisekriisi ajal ja järel võis tõdeda, et õpetaja juhendamisel läbiviidud kontaktõpe on enamiku õppijate jaoks oluliselt suurema väärtusega kui distants- või iseseisev õpe.

«Kui valitsusel oli võimalus taastada kontaktõpe, varustades koolid vajalike koroonatestidega, ja koolid lahti hoida, toetas peaminister seda tingimusteta. Siis tõdeti, et viiruse leviku tõkestamine on investeering haridusse ja vajalik suuremate õpilünkade ennetamiseks,» ütles Somelar, rõhutades, et kokkulepe koalitsioonierakondade ja Eesti Haridustöötajate Liidu vahel aitaks lõpetada tööseisaku ning tooks kaasa õpirahu ja juhendatud õppetöö taastumise kõigis haridusasutustes.

Streik on täitnud oma eesmärgi

Tallinna Prantsuse Lütseumi õpetaja Liis Reier lisas, et streik on täitnud oma eesmärgi, sest avalikkus on mõistnud hariduskriisi sügavust ning väljendanud toetust õpetajatele.

«Õpetajad on edastanud oma sõnumi valitsusele: lubadusi tuleb täita – kvalifitseeritud õpetajate töötasu alammäär peab olema 120 protsenti Eesti keskmisest ning edasilükkamatu reformina tuleb luua palga- ja karjäärimudel, mis lähtub õpetaja kvalifikatsioonist, meisterlikust tööst õppijatega ning panusest Eesti Vabariigi haridusellu,» ütles Reier. 

Lisaks tuleb leida võimalused klassijuhatajatöö väärtustamiseks, kaaluda staažitasu kehtestamise võimalusi, vähendada kontakttundide arvu. «Kavandatavad reformid on ainus väljapääs õpetajate järelkasvu nappuse vähendamiseks, ühtlasi aitavad need luua turvatunnet ühiskonnas ja annavad perspektiivi nii töötavatele kui ka tulevastele õpetajatele,» märkis Reier.