:format(webp)/nginx/o/2025/11/12/17272850t1h8723.jpg "Eesti jalgpallikoondises tehti viimasel hetkel vangerdus, liitub Kristofer Käit")
:format(webp)/nginx/o/2025/11/12/17272844t1h14a3.jpg "WADA on kehtestanud oma töötajatele USAsse reisimise keelu")
:format(webp)/nginx/o/2025/11/10/17269480t1h5c53.jpg "Naiste suguelundite sandistamine tekitab Euroopas tõsiseid probleeme")
/nginx/o/2025/11/11/17271962t1h9038.jpg "VARUPADRUN ⟩ Zahkna suveseiklused, Kulbini kohver, Kontiolahti saab puid ja Kalmet tunnistab üles Nove Mesto patu")
/nginx/o/2025/11/11/17272222t1h6285.jpg "Suurim sõjaaegne korruptsioonijuhtum määrib Zelenskõi mainet")
/nginx/o/2024/01/08/15819755t1hb024.jpg "Õiguskantsler: presidendi vaidlustatud seadus on põhiseadusvastane (6)")
Õiguskantsler märkis, et presidendi taotlus on lubatav. «President taotles muutmisseaduse põhiseadusvastaseks tunnistamist, kuna valitsus sidus selle vastuvõtmise usaldusküsimusega. Riigipea hinnangul on põhiseadusega vastuolus seaduse menetlus,» lisas Madise.
«Kuigi pärast riigipea vetot muutmisseadust arutades ei seotud seda enam usaldusküsimusega, ei taganud riigikogu menetlus ikkagi seaduseelnõu sisulist läbitöötamist, muudatusettepanekute esitamist, RKKTSs nimetatud tingimustel hääletusele panekut ja hääletamise võimalust. Valitsusel ei olegi põhjust eelnõu uuesti usaldusküsimusega siduda, kui riigikogu on varem usaldusküsimusega seotud eelnõu vastuvõtmist toetanud ja toetab eeldatavalt ka selle vastuvõtmist muutmata kujul. Riigikogu saanuks presidendi soovitud paranduse teha ainult muutmisseaduse muutmata kujul vastuvõtmise vastu hääletades. Sellega oleks riigikogu andnud ühtlasi valitsusele märku, et parlament ei aktsepteeri sellise eelnõu usaldusküsimusega sidumist demokraatia põhimõttest lähtuvalt,» arvas Madise.
Valitsus algatas maamaksuseaduse ja maksukorralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu (SE 297; hiljem UA 295) mullu 25. septembril. Eelnõu esimese lugemise järel esitasid opositsioonifraktsiooni kuuluvad riigikogu liikmed eelnõu kohta 200 muudatusettepanekut. Muudatusettepanekute sisu arvestades on näha, et need ettepanekud on esitatud üksnes riigikogu töö tõkestamiseks.
Valitsus sidus eelnõu vastuvõtmise mullu 16. novembril enne teist lugemist usaldusküsimusega. Eelnõu teise lugemise seletuskirjas põhjendas valitsus eelnõu vastuvõtmise usaldusküsimusega sidumist nii töötõkke kui ka sellega, et eelnõu on vajalik valitsuse poliitika elluviimiseks ning seotud riigieelarvega.
Vastu võetud seadus esitati presidendile väljakuulutamiseks mullu 23. novembril. Riigipea otsustas jätta seaduse välja kuulutamata eelmise aasta 8. detsembril ning märkis, et probleem on eelnõu vastuvõtmise sidumises usaldusküsimusega. Riigikogu võttis seaduse muutmata kujul vastu mullu 18. detsembril ning esitas selle samal päeval presidendile väljakuulutamiseks.
President esitas 3. jaanuaril riigikohtule taotluse tunnistada seadus põhiseadusega vastuolus olevaks. Ta tugines seaduse formaalsele vastuolus põhiseadusega, kuna see seoti valitsuse usaldusküsimusega.
/nginx/o/2023/07/05/15437563t1h27ec.jpg "Globaalmuutuste akadeemikuks osutus tänavu Ülo Mander")
/nginx/o/2019/11/11/12729949t1h3ecb.jpg "Riigikogu lõpetas m-hääletamist võimaldava eelnõu teise lugemise")
