Tuletagem meelde, kui valusalt reageerisid Konstantinoopoli patriarh ja teised mõjukad maailma õigeusu esindajad väljaspool Vene Õigeusu Kirikut patriarh Kirilli uuele õpetusele, et surm Ukraina sõjas, isegi ilma igasuguse kahetsuse ja usu poole pöördumiseta, «peseb kõik patud maha».
Vastupidiselt sellele õpetusele heidavad õigeusu kiriku kaanonid mõrvarid kiriklikust osadusest välja paljudeks aastateks. Ja isegi erand, mille püha Vassilius Suur nendes reeglites teeb sõduritele, kes kaitsesid isamaad välise agressiooni eest, lühendab kirikust väljaheitmise perioodi kolme aastani, kuid ei räägi mingist automaatsest «pattude mahapesemisest»!
Roomas asuva Gregoriuse ülikooli professori arhimandriit Kirill (Govoruni) sõnul, kes oli varem patriarh Kirillile lähedane, võrdsustab viimane märtritega terroriste:
«Nii siin kui seal on juttu elu ohverdamisest usulise idee nimel. Kuid erinevus on selles, et märtrid ohverdasid oma elu, terroristid aga ohverdavad nii oma elu kui ka teiste elu.»
Kaks aastat tagasi oma Leedu visiidi ajal teatas oikumeeniline patriarh Bartholomeos – aujärjekorras esimene maailma õigeusus – Vene Õigeusu Kiriku õigeusu doktriini moonutamisest ja sellest, et just Konstantinoopoli patriarhaat peab pärast Putini režiimi lõppu võtma enda peale õigeusklike eest hoolitsemise praeguse Venemaa Föderatsiooni territooriumil.
Isiklikult Kirilli kohta rääkides oli Bartholomeos hämmingus: «Kuidas ta saab seda [sõda. – toim.] oma südametunnistuses õigustada… Ta peab oma trooni ohverdama.»
Moskva patriarhaadi militariseerimine
Vene Õigeusu Kiriku tihe koostöö Venemaa Föderatsiooni relvajõududega algas 1994. aastal, vahetult enne esimest Tšetšeenia sõda, kui patriarh Aleksius II ja kaitseminister Pavel Gratšov allkirjastasid esimese kokkuleppe sõjaväelaste vaimuliku hooldamise ja kirikute ehitamise kohta väeosades.