«Ta ei läinud prioriteedi peale vehklema. Vaatasin, et ta tunnetab, millisel hetkel selle torke ära teeb. Ta hakkas pressima, oli agressiivne,» kirjeldas treener Helen Nelis-Naukas otsustavaid hetki.
Normaalaja lõpp aga mõistagi ei rahuldanud treenerit: «Vahepeal jäi ta vati sisse, läheb tihtipeale vastase rütmi. Pean talle neil puhkudel ütlema: vehkle oma rütmis, agressiivsemalt, ei saa algusest lõpuni vehelda ühe ja sama tempoga!
Olime ju Klasikiga koos laagris, nad vehklesid kogu aeg, iga päev. Nüüd Klasik muutis oma vehklust. Terve matši ta ainult ootas, et Nelli teeks oma lühikese väljaaste ja saaks siis vastu torgata.
Kolmanda lõpus pidanuks Nelli tegutsema otsustavalt. Ütlen: mine ja otsusta, pane! Tal on see probleem, et jääb seisu hoidma. Ta teab seda. Mul on vaja lihtsalt öelda, et ta läheks ja paneks.»
Juhendaja lootis, et kolmandaks vastaseks tuleb Coraline Vitalis («Prantslased sobivad meile paremini, Santuccioga läheb raskeks.»), kuid tuli itaallanna Alberta Santuccio, kes võitis nende vahelise teise ringi matši 15:12.
Palus vastasele lihtsalt pihta saada!
Kuidas Differt avamatšis Kangiga lisaajal torke tehtud sai? «Juba kolmandal vehklemisajal ütlesin Nellile – ta oli ühe punktiga ees ja siis kahega –, et ära ühegi asjaga enam riski. Et mängi rohkem, otsi see tühi koht ja palun saa lihtsalt pihta!» hüüatas Nelis-Naukas Eesti ajakirjanikele antud lühiintervjuus emotsionaalselt. Ja lisas, et lisaajal tuli tegutseda sama taktikaga.