Inimesed, kes olid seda raamatut lapsena lugenud, on öelnud, et teos andis neile iseolemise sisu ja lootust rasketel okupatsiooni algusaegadel. Teos lähtub õhtumaa väärtustest ja pole imestada, et kuulus nõukogude okupatsiooni ajal keelatud raamatute hulka.
«Sipelgas Si» epiloog algab lausega: «Võharu võimsa sipelgalinnuse lähedal kiiguvad kõrge, vana ning majesteetliku kuuse sirges ladvas taeva lõpmatu avaruse all vesiheleda nõrevaigu sädelevad tilgad, ja ühes sellises tilgas võib näha kauni, pruuni üliksipelga säilmed.»