Mullu veeti Lätti Vene vilja enam kui poole võrra rohkem

2023. aasta 11 kuuga Venemaalt imporditud teravili maksis 73,529 miljonit eurot, mis on 11,4 protsenti rohkem kui 2022. aasta 11 kuuga. Mullu 11 kuuga imporditi Venemaalt maisi 237 093 tonni, rukist 45 987 tonni, nisu ja nisu-rukki segu 41 140 tonni, tritikalet 986 tonni ja otra 20 tonni.

2022. aasta sama ajaga võrreldes suurenes maisi import 68,4 protsenti, rukki import 44,9 protsenti, nisu ning nisu ja rukki segu 19,6 protsenti, tritikale import aga 84,3 protsenti. Otra 2022. aastal sel ajal ei imporditud.

Maksuameti esindajad selgitasid, et impordiprotseduuri läbinud või vabasse ringlusse lubatud kaup omandab Euroopa Liidu kauba staatuse ja liigub ELi piires vabalt, ilma tolliprotseduure, sh transiiti, läbimata.

Samas puudus maksuameti tolliosakonnal teave Lätis tegelikult tarbitud või teistesse ELi riikidesse saadetud teravilja kohta.

Andmetest selgus, et möödunud aasta 11 kuuga veeti Venemaalt läbi Läti transiidina 1,975 miljonit tonni teraviljatooteid, mida on 2,3 korda rohkem kui 2022. aasta samal ajal, mil läbi Läti veeti 861 068 tonni teravilja, sealhulgas 1,563 miljonit tonni nisu ning nisu ja rukki segu, 261 175 tonni maisi, 100 983 tonni otra, 43 266 tonni rukist, 4029 tonni tritikalet, 2091 tonni kaera, 878 tonni riisi ja 157 tonni sorgot.

Võrreldes 2022. aasta 11 kuuga kasvas mullu nisu ja nisu-rukki segu transiit 2,3 korda, maisi oma 97,9 protsenti, rukki oma 12,8 protsenti, teraviljasorgo oma kaks protsenti. Tritikalet veeti 11 kuuga 68,9 protsenti vähem kui 2022. aasta samal ajal ja riisi 23 protsenti vähem.

Oluliselt on kasvanud odra ja kaera transiit: kui 2022. aasta 11 kuuga veeti 49 tonni otra, siis mullu 11 kuuga 100 983 tonni, ning kaera transiit kasvas 16 korda.