MTA avastas kahest merekonteinerist ligi 100 kilo kokaiini

10. jaanuaril Muuga sadamas läbi viidud kontrolli käigus avastasid MTA ametnikud ühest merekonteinerist maapähklite vahelt 37 kilo kokaiini ning maapähklite saajaks oli Eesti ettevõte, kuid kauba sihtriik Venemaa.

Paar päeva hiljem, 12. jaanuaril saabus Ecuadorist läbi Panama kanali Eesti vetesse kaubalaev, mis vedas peamiselt banaane, aga ka külmutatud krevette. Laeva sihtriik oli Venemaa.

Kõrgendatud huvi tõttu suunas MTA koos politsei- ja piirivalveameti K-komandoga laeva Muuga sadamasse täiendavasse tollikontrolli, mille käigus avastas banaanide vahele peidetuna üle 60 kilo kokaiini.

Mõlema juhtumi asjaolude selgitamiseks alustati kriminaalmenetlust, mida juhib riigiprokuratuur.

MTA uurimisosakonna narkotalituse juhataja Raul Koppelmaa rõhutas, et MTA on valvas igasuguse kaubaveo suhtes ja jälgib rahvusvahelist kaubavedu nii maismaal, õhus kui merel. «Narkokaubandus ei ole piiratud vaid maismaatranspordiga, vaid laieneb ka lennu- ja mereveondusele ning igal aastal on juhtumeid, kus kurjategijad proovivad kaubalaevu ära kasutades ja legaalse kauba varjus transportida narkootilisi aineid, peamiselt kokaiini ja heroiini.»

Koppelmaa sõnul on kokaiini lähteriigiks tavaliselt Lõuna-Ameerika ning kui nähakse konteinerlaevu liikumas Ecuadorist Venemaa suunal, on see MTA jaoks kõrgendatud risk. «Teame, et kurjategijad on otsimas uusi kaubaturgusid ning täna on nendeks Aasia ja Skandinaavia riigid. Eesti oli antud juhtumite puhul transiitriigiks,» ütles Koppelmaa.

Riigiprokurör Raigo Aas lausus, et kokaiini suurem kättesaadavus on kasvav probleem üle kogu Euroopa. «Vähem kui kümme aastat tagasi oli Eestis kilo kokaiini leidmine väga haruldane, kuid viimasel ajal tabame üha tihedamini sellest oluliselt suuremaidki koguseid. Viimastel aastatel oleme regulaarselt kinni pidanud kümneid ja koguni sadu kilogramme narkootiliste ainetega saadetisi või konteinereid, mille puhul on Eesti olnud transiitriik. See tuleneb ühest küljest sellest, et kartellid ja nende najal tegutsev rahvusvaheline organiseeritud kuritegevus ei puhka, vaid on vastupidi tootmismahte ja kuritegelikku aktiivsust tõstnud,» ütles Aas.

«Samuti mõjutab rahvusvahelist narkokaubandust inflatsioon, mille mõjul on kasvanud igapäevaste kaupade hinnad ja inimeste palgad. Kokaiini tänavahind on aga endiselt kümmekonna aasta tagusel tasemel ning see soodustab suuremat nõudlust. Kahjuks on kokaiini suurem kättesaadavus toonud kaasa oluliselt rohkem üledoosidega seotud surmajuhtumeid. Seetõttu on oluline, et kõik riigid annaksid rahvusvahelises koostöös panuse, et nii suurtes kui ka väiksemates kogustes kokaiin ja teised tugeva toimega narkootilised ained ei jõuaks tänavatele,» ütles riigiprokurör Raigo Aas.

Kriminaalasja kohtueelset uurimist viib läbi MTA uurimisosakond riigiprokuratuuri juhtimisel.