Pärast hinge ning kuuluvust hästi toitnud laulu- ja tantsupidu on nüüd aeg analüütiliselt käsitleda ühiskonda raputanud pangasaladuse küsimust. Õiguskantsler tuvastas oma 1. juuli kirja kohaselt, et mitmel juhul on erinevad riigiasutused küsinud ja saanud juurdepääsu pangasaladusele ilma selge ja konkreetse seadusliku aluseta. Finantsinspektsiooni õiguskantsleri kirjas küll ei mainitud ja me selliselt pangasaladusega ka ümber ei käi, kuid peame siiski vajalikuks sel teemal kaasa rääkida, sest tõstatatud probleem on vabaduse, finantsstabiilsuse ja süsteemide kontrolli vaatest ülioluline.
Pank on pangakonto küsimuses inimese peamine partner. Sellises suhtes on võtmetähtsusega vastastikune usaldus, sealhulgas kindlus, et pank oleks maksejõuline eile, täna ja homme. Isegi finantsiliselt kõige tervemal krediidiasutusel võivad tekkida raskused, kui kliendi usaldus mõraneb ja hoiustajate raha hakkab pangast massiliselt välja liikuma. Mitte juhuslikult ei ole näiteks rahapesu tõkestamise esmane kaitsevall jäetud pankadele ja finantsvahendajatele, et toetada finantsstabiilsust ning nendes piirides aidata kaasa rahapesu tõkestamisele.