69. Eurovisiooni lauluvõistluse finaal pakkus seda, mida publik ootab – dramaatilisi hetki, kaasahaaravaid laule, läikivates kostüümides tantsijaid ja etteasteid, mis püüdsid iga hinna eest meelde jääda. Kuid igal aastal on selles ka midagi enamat. Midagi, mis ei mahu punktitabelisse – hetked, mil muusika räägib valjemini kui poliitika, ja laul saab korraks olla terve rahva visiitkaart.
melodraama, millest keegi terve mõistuse juures loobuda ei taha
Kõrval igapaev.com1 min lugemist
Jätka lugemist
© 2025 Iga Päev. Kõik õigused kaitstud.