Lõpuaega nähes olime ikka väga üllatunud!

Naiste kahekanuul maitsesid võidurõõmu pärnakas Kristi Pajo ja tema sõbranna Valli Kink, kelle pingutus vältas 13 tundi ja 45 minutit. Väärib märkimist, et kanged naised olidki sel distantsil väledaimad kanuutajad ja jätsid selja taha kiireima mees- ja segapaari.

Pajo seletas, et selle aasta Türi–Tori maratoni idee pandi idanema juba mullu. Esmalt registreeriti end 100kilomeetrisele Võhandu maratonile ja alles seejärel avastati, et oh, oma koduhoovist ju teinegi võtta, aga selleks ajaks oli Türi–Tori registreerimine juba lõppenud.

Niisiis pidi tandem 2024. aastal leppima üksnes 100kilomeetrise Võhanduga, millel debüteeriti 15 tunni ja 30 minutiga.

“Mitte et meil Võhandul kõik superhästi läinuks, aga aeg parandab ju haavad – nii olid meil selleks aastaks ka Võhandu valud juba meelest läinud,” muheles 48aastane Pajo, kes võtab mõõtu kõikvõimalikel spordialadel ja valiti mullu Pärnumaa aasta rahvasportlaseks. “Olen juba teada-tuntud hullustega kaasamineja. Eks need katsumused ole sellised enesele tõestamine või lapsepõlves tegemata jäänud teod. Ja kuna Valligi ei taha olla papist, siis nii me koos piire nihutame.”

Spordisõber tunnistas, et ega see Türi–Tori 104 kilomeetrit numbrina nii hirmus tundunudki. Seda enam, et mullu sai 100 kilomeetrit juba tehtud. Pajo pabistas vaid seepärast, et kanuuga ümber ei läheks ja et ikka ajalimiiti mahuks.

Võistluseelsel õhtul saadi kokku pika distantsi läbinud meestega ja võrreldi Võhandu aegu. Kui naised teatasid, et nemad läbisid selle 15 tunni ja 30 minuga, vastasid mehed, et neil kulus Võhandul seitse tundi ehk härrad olid debütantidest umbes kaks korda kiiremad.