lõppev aasta on ilmselt mõõtmisajaloo kuumim

«Lakkamatu soojenemine on see, mis teeb murelikuks,» ütles Copernicuse direktor Carlo Buontempo.

Tema sõnul näitavad andmed selgelt, et Maal ei oleks nii pikka aega järjest rekordtemperatuure, kui soojenemist põhjustavate kasvuhoonegaaside hulk atmosfääris pidevalt ei kasvaks.

Buontempo tõdes, et selle ja eelmise sooja aasta taga on ka muud tegurid nagu kliimanähtus El Niño, vulkaanipursked ja päikeseenergia muutused, kuid pikaajaline temperatuuri tõus on halb märk.

Teade tõenäolisest teisest rekordaastast järjest tuli pärast seda, kui USA presidendiks valiti taas kliimaskeptik Donald Trump, kes on lubanud suurendada nafta puurimist ja tootmist.

Novembris on Aserbaidžaanis ÜRO kliimatippkohtumine COP29, kus keskendutakse sellele, kuidas leida triljoneid dollareid, et aidata maailmal minna üle puhtale energiale ja soojenemist pidurdada.

Buontempo märkis, et 1,5 kraadi piiri ületamine ühel aastal ei ole sama, mis 2015. aasta Pariisi leppega vastu võetud eesmärk. Selle sihiks on hoida maakera soojenemine keskmiselt alla 1,5 kraadi tööstuseelse tasemega võrreldes üle 20 või 30 aasta.

ÜRO teatas sel aastal, et alates 19. sajandi keskpaigast on maakera keskmine temperatuur tõusnud juba 1,3 kraadi. Varem hinnati tõusu 1,1 või 1,2-le kraadile.

1,5 kraadi piiri ületamine 2024. aastal ei tähenda, et maakera liiguks üldise soojenemise suundas, aga konkreetsete tegude puudumisel juhtub see varsti, hoiatas Pennsylvania ülikooli kliimateadlane Michael Mann.

Stanfordi ülikooli teadlane Rob Jackson nii leebe ei ole, tema sõnul oleme 1,5 kraadi piiri juba käest lasknud.