Leedus käärib vene keele tänavale tükkimise pärast

Leedu rahvas ei ole harjunud oma linnade tänavatel vene keelt kuulma ja nüüd on venekeelsete elanike osakaal riigis suurenenud niivõrd, et see on toonud kaasa elava sõnavahetuse. Peamiselt arutletakse selle üle, kas ja millal tohib vene keelt Leedu avalikus ruumis kasutada, vahendas lõunanaabrite rahvusringhääling LRT.

Probleemi nähakse selles, et kui sõja eest põgenenud ukrainlased ja valgevenelased saavad vene keeles igal pool hakkama, siis ei motiveeri see neid leedu keelt ära õppima. Leetu on jõudnud ka sisserändajaid Kesk-Aasia riikidest.

«Vene keelt ei räägi mitte ainult hiljuti saabunud, vaid see on ka Leedus juba pikemat aega elava vene vähemuse emakeel,» vahendas LRT Leedu vähemusrahvuste ameti juhi Dainius Babilas eilset avaldust. Too amet nõuab, et keeleküsimusele lähenetaks tasakaalustatud viisil, kus küll soodustataks õppimist, aga samamoodi austataks vähemuste õigusi.

Babilas leidis, et leedu keel tuleb Leetu elama asunud sisserändajatel ära õppida, aga poliitikud, ametnikud, valitsusvälised organsatsioonid ja meedia peaksid seda teemat käsitlema vastutustundlikult ning vältima venekeelsete inimeste vastu tarbetu vaenu õhutamist, kirjutas LRT.

«Julgustame arvamusliidreid […] tagama, et head kavatsused leedu keele tugevdamiseks ei muutuks vaenu õhutamiseks või sotsiaalsete lõhede tekitamise vahendiks, mis nõrgestaks riigi ja kodanikuühiskonna vastupanuvõimet,» ütles Babilas.

Leedu põhiseadus tagab etnilistele vähemustele õiguse säilitada oma keel, kultuur ja kombed. Rahvusvähemuste seadus koos Euroopa Nõukogu rahvusvähemuste kaitse raamkonventsiooniga kaitsevad neid õigusi veelgi, vahendas LRT.