Filmiõhtud avab 22. augustil tunnustatud prantsuse režissööri Alice Winocouri 2022. Cannes`i filmifestivalil esilinastunud tundliku isikliku puudutusega mängufilm «Pariisi mälestused» («Revoir Paris»).
Linateos on justkui empaatiline ja teraapiline armastuskiri režissööri kodulinnale Pariisile, mis 2015. aastal elas üle ühiskonda šokeerinud terrorirünnaku Bataclani kontserdimajale. Winocour on loonud pineva mälu ja mälestuste rekonstrueerimisega tegeleva filmi, mida raamivad nii filmi esimeste kui viimaste kaadrite kohal mitme minuti jooksul kõlavad lõigud Arvo Pärdi «Fratresest».
24. augustil saab näha alles möödunud aasta novembris esilinastunud hollandi režissööri Rogier Kappersi filmi «Klaas, minu täitumata elu». See ootamatult haarav ja humoorikas dokumentaalfilm on värskendavalt eneseirooniline meeldetuletus sellest, et mitte kunagi pole hilja ega vale aeg oma unistuste elluviimiseks, isegi kui kogu ümbritsev seda mõista ei pruugi.
Teisalt kinnitab see veelkord, millise globaalse haardega on Arvo Pärdi muusika ja millises ootamatus kontekstis tema muusika kõlada võib. Selles filmis kuuleb mitmeid Pärdi teoste interpretatsioone isevalmistatud joogiklaasidest pillil, mida nii pilli kui filmi autor kõlavalt klaasoreliks kutsub.
«Kuigi Pärti ennast näeb selles filmis vaid põgusalt, on tema muusika saatnud mind kogu elu. See oli ka suur inspiratsiooniallikas, kui otsustasin kaheksa aastat tagasi õppida mängima laulvatel joogiklaasidel. Tahtsin niiväga õppida klaasorelil Arvo Pärdi muusikat esitama, ja ma tegingi seda. Film keerleb tervikuna muusika ümber, rääkides sellest, milline käivitav jõud võib muusika olla inimese elus,» sõnas režissöör Rogier Kappers oma Arvo Pärdi Keskusele saadetud videotervituses.