KUULSUSTE HALL ⟩ Gerd Kanter – üliharuldane eksemplar

Kuulus nimekaim Gerd Müller

Teeme korraks kõrvalepõike teise Gerdi, selle Gerhardi (1945–2021) juurde. Ka temal ei näinud noorena esialgu väljavaateid olevat, sest vaaditaolise ülakeha ja kõverate jalgadega jõutõstjat meenutav tegelane ei tekitanud Bayerni treeneris Zlatko Čajkovskis just erilist entusiasmi.

Praegune tippklubi oli sel ajal alles tõusmas Saksamaa kõrgliigasse ning tundus vähetõenäoline, et jässakas ja kohmakana tundunud tüüp võiks mingil moel abiks olla. Kui Müllerit 20. eluaasta künnisel tugevaimas liigas lõpuks platsile usaldama hakati, tõi see muu hulgas kaasa isegi episoodilise väravavahi rolli!

Muide, täpselt 1979. aastal, kui meie Gerd sündis, oli sakslaste rahvuslik pommitaja Bayerni eest pidanud just oma viimase mängu, klubi juhtidega pärast 15 aastat lootusetult raksu läinud ning alustanud sinilinnu püüdmist Ameerikas.

Kord suures mängus, alati suures mängus

Kanter püsis maailma kettaheite suures mängus poolteist kümnendit. Tema saavutuste laekast leiame hulga väärismetalli tiitlivõistlustelt, MM-tiitli, olümpiakulla, võite Kuld- ja Teemantliigas, kõigi aegade kolmanda kettaheiteresultaadi 73.38, maailma sisetipptulemuse 69.51 ja veel hulga kordaminekuid. Kuid erilisele kohale Eesti spordiloos asetub Kanter mitte ainult tänu uhkele auhinnasülemile, vaid ka suure spordimehelikkuse tõttu.

Gerd Kanteri kaks kuldset tiitlivõistlust

Osaka MM (eelvõistlus 26. august, finaal 28. august 2007)

Gerd Kanter (Eesti) 68.94
Robert Harting (Saksamaa) 66.68
Rutger Smith (Holland) 66.42

Pekingi OM (eelvõistlus 16. august, finaal 19. august 2008)

Gerd Kanter (Eesti) 68.82
Piotr Małachowski (Poola) 67.82
Virgilijus Alekna (Leedu) 67.79

Kindlate põhimõtete järgimine, mis viis tippu sportlaspäevil, ja oskus omandatud teadmisi edasi anda, on toonud edu hiljemgi. Väärt nõuandjana on Kanter pälvinud juba ka Eesti aasta treeneri tunnustuse ning on üha enam hinnatud mitmetes ülesannetes rahvusvahelisel areenil.

Lisalugemist

Gerd Kanter (koos Raul Rebasega) «15 sammu võiduni» (Tallinn 2009)
Raul Rebane «Võimalik» (Tallinn 2014)
Tiit Karuks «101 Eesti spordilugu» (Tallinn 2011), lk 196–197
Deivil Tserp (koostaja) «Eesti kergejõustiku kullakamber» (Tallinn 2010), lk 314–325
Deivil Tserp «Heiteareenide sangarid» (Tallinn 2018), lk 32–47.