kui USA tõepoolest oma sanktsioonid kehtestaks, poleks venelastel enam pääsu

Esialgsete plaanide kohaselt pidanuks neljapäeval kohtuma Istanbulis vaherahu kõnelusteks Ukraina ja Venemaa presidendid, paraku Putin Istanbuli ei sõitnud.

See Istanbuli kohtumine tekkis ju tegelikult Kremli katsest seada diplomaatiline lõks ukrainlastele ja ühtlasi ka Trumpile. Mängiti seda vana mängu, mille aluseks oli Putini korduvalt välja öeldud väide, et president Zelenskõi keelas temaga rääkimise ära.

Tegelikult teatas Zelenskõi, et tema läheb kohale, mispeale ütlesid ka kõik teised, et me tuleme appi. Trumpi lisas plaanitud kohtumisele kaalu, teatades, et kuna ta on nagunii regioonis, siis võib ka tema kohale tulla. Siis aga tuli välja see, mida paljud ka ennustasid, et Putin ei sõidagi kohale, vaid sõidab mingisugune teisejärguline seltskond. Kohale sõitsidki Putini otsusel võimalikult madala taseme tegelased. Kahjuks jättis Trump välja ütlemata arvamuse Putini käitumise kohta.

Nii et me võime öelda, et ükskõik kes kellega täna Istanbulis kohtub, lõppkokkuvõttes ei tule sealt mitte mingit tulemust?

Ei tule. See ei ole see koht. See on lihtsalt aja võitmise koht.

Mis selle ameeriklaste rahuvahendusega edasi võib saada? Praegu ollakse ju nullpunktis tagasi?

Siin on kaks võimalikku stsenaariumi. Ühtepidi on ju Trump lubanud, et kui midagi välja ei tule, siis nad tõmbuvad eemale ja vaadake siis ise omavahel. Teine variant on, et tegelikult valmistatakse igaks juhuks ikkagi ette ka võimalikku sanktsioonide paketti, mis kehtestab 500-protsendise tollitariifi ja teised sanktsioonid, millega Trump on juba jõudnud Putinit ähvardada. Mulle tundub, et ette valmistatakse mõlemat varianti. Ka Euroopa üritab oma sanktsioonidega välja tulla, kuid nende 17. abipaketis midagi erilist ei ole. Ameerika puhul tähendab see aga ka sanktsioone nende riikide vastu, kes teevad Venemaaga äri ja see on valus. Hirm selliste sanktsioonide ees on ülisuur.