Kristina Kallas rõhutas kohtumisel, et üleminek eestikeelsele haridusele kõikjal Eestis on kindel ja ajapikendusi ei tule. «Narva liigub koos ülejäänud Eestiga eestikeelse hariduse poole samas ajakavas ja samadel tingimustel. See selge sõnum tuleb viia kohalikul omavalitsusel kui koolipidajal oma haridusasutuste juhtideni,» ütles minister.
Kallase sõnul on reformi läbiviimiseks vaja suurendada kõigil õppetasemetel eestikeelse õppe mahtu ning tagada vajaliku eesti keele oskusega haridustöötajate olemasolu. «Täna on aktiivselt Narvas keeleõppes osalemas 175 haridustöötajat. Lisaks pakume Narva Kolledži toel erinevaid koolitusi, et toetada eestikeelsele haridusele ülemineku ettevalmistumisel õpetajaid.»
Samuti on olulisel kohal ka juhtimiskvaliteet, mis peab soodustama õpetajatel keeleõppes ning täiendkoolitustel osalemist. «Kooli ja lasteaia töökeskkond peab olema toetav täna ning siin lasub juhtidel suur vastutus, et olla samuti eeskujuks hea keeleoskusega ja toetada oma õpetajaid selles protsessis,» ütles Kallas.
Kohtumisel tõstatas minister Kristina Kallas ka koolivõrgu korrastamise teema. Tema sõnul on uue tõukefondide perioodi vahenditega võimalik toetada Narva linna koolivõrgu jätkuvat korrastamist. „Sündide arv on oluliselt langenud ning koolivõrk peab kohanema muutunud oludega. See võimaldab pooltühjade koolihoonete ülalpidamise asemel panustada õpetajatesse ja õppetöösse. Ministeeriumi ettepanek käsitleb Narva linnas kolme kooli ühendamist ja uue koolihoone ehitamist ning Narva Täiskasvanute Kooli pidamise üleandmist riigile,“ ütles minister. Ettepanekuga nõustumiseks peab Narva linnavalitsus materjalid volikogule esitama märtsikuuks