kolm viisi, kuidas koguda samm-sammult jõukust ka siis, kui vaba raha üldse pole

3. Kaval kannab kasutatut – ning see on ka patriootlik

Elame rohepöörde ajastul ja kuigi sellega on seotud palju emotsioone, on rohepöörde juttudel vähemalt üks väga hea tulemus – asjade lõpuni kasutamine on jälle moes. Enam pole äge osta tingimata uut ja läikivat asja, vaid uhke on hoopis juba toodetu targalt lõpuni kasutamine. See on ju samal ajal nii rohe- kui rahatark.

Paljusid kaupu ongi kaval osta kasutatuna – asi võib olla kulunud näiteks 5% või olla sisuliselt uueväärne, aga hind võib olla soodsam näiteks 25%.

Põhjuseks on tihti see, et keegi ostis uue asja, aga pärast esmast proovimist leidis, et kuigi sel pole midagi viga, see lihtsalt ei sobi talle, ning soovib nüüd asja võimalikult ruttu taas rahaks teha. Erinevaid (sh sotsiaalmeediasse sisse ehitatud) inimeselt inimesele kaubanduse platvorme on mitmeid ja need turud on Eestis üsna elavad.

See kehtib nii elektroonikaseadmete kui ka riiete kohta. Ning riiete puhul on kasutatud toodete ostmisel veel üks hea kaasmõju. Enamik Eestis tegutsevaid rõivapoode on välismaised, inimeselt inimesele kaubandus jätab aga raha Eestisse ringlema.

Seega ostes uue rõiva, viid raha suuresti Eestist välja. Ostes kasutatu, annad aga oma panuse, et Eesti majandus taas kosuks.

Kenri Tops lisas veel, et rahatarga elamise eelduseks on aga investeerimine iseendasse – enda füüsilise ja vaimse tervise juhtimine on veel tähtsam kui eurode tark paigutamine.

«Tervis on kõige tähtsam ka väga külmalt kalkuleerides. Enamasti on inimestel üks peamine sissetuleku allikas – igapäevane töö. Sellest sõltub nii inimene ise kui tema pere. Kui tervis alla käib, ei ole võimalik töötada. Aga mida parem tervis, seda paremini saab tööd teha ja selle eest ka palka juurde küsida. Seega esmalt olgu tervis hoitud, siis kulud kontrollitud ja muidugi ka igakuine investeerimine paika pandud,» soovitas Finora Panga analüütik.