Kui alkoholilemb kirjanduskriitik Tarmo – Tiit Sukk asub publikule jutustama oma unenäolisest kohtumisest Tammsaare «Tõe ja õiguse» kõrvaltegelastega, tundub komöödia tonaalsus liigagi etteaimatav. Ent niipea kui saabuvad õekesed Kadri ja Tiiu Paas, teiseneb ühtäkki kõik, avaneb piiritu mänguline fantaasiailm. Ainuüksi õekeste väljanägemine on muinasjutulaadne, esmapilgul jabur-naljakas võib sekundiga teiseneda unelevaks, täpselt nagu Tiiu juuksekuhil valgusvihus.