Eesti keskmine inimene teenib täna 2011-eurost brutopalka, millest kätte jääb umbes 1530 eurot.
«Keskmise palga juures raha säästmine nõuab teadlikke valikuid ja planeerimist. Paraku ei ole pelgalt säästmine kaugeltki piisav, et pensionieas mugavalt ära elada. Täna kogub teises pensionisambas vaid 42% Eesti elanikest ning kolmandas 15%. Tuues siia juurde statistika, mille järgi elab 52% üle 65-aastastest eestlastest elab suhtelises vaesuses, on seis päris kurb,» selgitas Lightyeari finantsjuht Uku Lember.
Finantsvabaduse eesmärgi seadmine sõltub suuresti sellest, kui palju soovib inimene raha kulutada, millal tööturult lahkuda ja kui palju peab sellest tulenevalt säästma. Endale kohalduvad numbrid saab igaüks välja arvutada finantsvabaduse kalkulaatori abiga.
Mõtle, millise summaga saaksid ühes kuus hakkama
Finantsvabaduse eesmärgi arvutamisel on oluline paika panna väljamaksemäär ehk see osa kasvatatud rahast, mida kavatsed töölt lahkudes hakata regulaarselt endale välja maksma, nö palga asemel. See määr tuleks kriitiliselt läbi mõelda, tegemaks kindlaks, et pensionieas ei ületaks sinu kulud ootamatult tulusid ning sa ei satuks majanduslikesse raskustesse ajal, mil palka peale ei tule.
«Seetõttu tasub valida väljamaksemäär, mis vastab ligikaudu sellele, kui palju investeeringud tulu või intressi teenivad. Nii läheb kuludeks peamiselt investeeringutelt teenitav tulu, põhiosa kallale minemata. Üldine konsensus on, et pensionieas konservatiivselt investeerides ning 3%-4% väljamaksemääraga peaks rahalistest vahenditest jätkuma aastateks. Lisaks tähendab 4%-line väljamaksemäär, et hoolika majandamise korral võib säästudest jätkuda 25–30-aastaseks pensionipõlveks,» selgitas Lember.