RTE kirjutas möödunud neljapäeval, et ELi välispoliitika kõrge esindaja väljendas arvamust, et Iirimaa neutraalsuspoliitika on tingitud sellest, et Iirimaa ei mõista tänapäeva maailmas toimuvaid koledusi, massiküüditamist, kultuuri ja keele allasurumist.
Kaja Kallas tegi RTE andmetel sellised märkused NATO eesoleva tippkohtumise valguses toimunud hiljutise Euroopa Parlamendi debati ajal Strasbourgis.
Arutelus käsitleti küsimusi NATO tulevikust, ELi riikide kaitsekulutuste tõstmisest, Venemaa sõjast Ukraina vastu ja Trumpi algatatud rahuläbirääkimistest.
«Ma tahan pöörduda meie Iiri kolleegide poole. Ma mõtlen, jah, rahu ei tähenda, et inimlikud kannatused sellega lõppevad,» vahendas RTE Kallase sõnu. «Kui tead, et annad alla ja kui sul on agressor ja sa lubad tal võtta kõik, mida ta tahab – see ei vii inimlike kannatuste lõppemiseni.»
«Meie raudse eesriide tagune kogemus on see, et pärast Teist maailmasõda said riigid nagu Iirimaa ehitada oma jõukuse üles, ent meie jaoks tähendas see julmusi, massiküüditamisi, keele ja kultuuri allasurumist,» rääkis Kallas.
«See on see, mis juhtub. See on ka rahu, kuid see pole tegelikult vabadus. Selles rahus pole inimeste valikuvabadust, mille eest me ELis võitleme ja mis on ELi olemuse tuumas,» sõnas ELi välispoliitika juht.
Iirimaa Sinn Féini partei Euroopa Parlamendi liige Kathleen Funchion tegi seejärel avalduse sõnades: «Mind hämmastas Kallase sõnavõtt, mis näitas seda, kuidas tal puudub arusaamine Iirimaa ajaloost.»