Paberil tundub olukord olevat äärmiselt hea. Seadmele on ilmunud lausa 260 erinevat mängu. Siiski tuleb arvesse võtta, et paljud neist on saadaval ka muudel VR-platvormidel ning seda juba mõnda aega. Tõelisi eksklusiive on samuti vähe.
Sellest hoolimata leidub seadmel arvukalt elamusi, mis väärivad mainimist (või, äärmisel juhul, pisut laitmist). Taas viskame pilgu peale neljale erinevale mängule ning teeme selgeks, kas neid on vaja mängida või mitte.
«Vertigo 2»
Tegemist on üksikisikuvaates tulistamismänguga, mis on otsene järg 2016. aastal ilmunud (ja 2020. aastal uuenduskuuri saanud) esimesele osale. Ainus, mis ma selle kohta öelda saan, on see, et tegemist on teosega, mis on okei.
Visuaalne ilme, mis matkib multikalikku stiili, pole minu jaoks. Tulistamine on selline, mida olen harjunud virtuaalreaalsuses kogema. Loost pole mul õrna aimugi, kuna esimene osa on mängimata, kuid kerge «Half-Life’i» hõng kumab mängust läbi. Seda vast põhjusel, et toimub tulnukatega madistamine kuskil maa-aluses laboris (vähemalt alguses).
Ülidselt usun, et PS VR2 peal leidub sarnase sisuga – ent paremaid – mänge.
«Resident Evil 4»
Mullu ilmunud «Resident Evil 4» oli fantastiline uusversioon klassikalisest õudusmärulist. Teos pakkus nii kõhedat atmosfääri kui ka pingelisi olukordi. Nüüd keeratakse neile aga uus vint peale, sest kõik on toodud virtuaalreaalsusesse.
Eksklusiivselt vaid PlayStation 5 omanikele mõeldud VR-versioon on tõenäoliselt üks parimaid virtuaalreaalsuselamusi, mis platvormil saadaval. Mängitavus säilitab oma kõrge kvaliteedi ka uues dimensioonis, peaseade aga muudab sisseelamise veelgi lihtsamaks (ning õudsed momendid veelgi hirmuäratavamaks). Soovitan!