JUBA TÄNA ⟩ Rahvusooperis Estonia esietendub ooper, mis šokeerib publikut vägivalla ja seksuaalsusega

Prantsuse lavastaja ja kunstniku Pierre-Emmanuel Rousseau’ nägemusena jõuab publiku ette tavatult mässumeelne lugu maailmast, kus valitseb religioon ja lokkab ebausk ning metsikule vabamõtlemisele ei ole kohta.

Lavastuse muusikajuht ja dirigent on Arvo Volmer, dirigendid Kaspar Mänd ja Henri Christofer Aavik, valguskunstnik Gilles Gentner (Prantsusmaa).

Georges Bizet’ ooperi «Carmen» maailmaesietendusel 1875 šokeeris lavalugu Pariisi publikut moraalselt kahtlaste tegelaskujude, varjamatu seksuaalsuse ja mõrva kujutamisega laval.

Pool aastat hiljem algas eksootilise ja kaasahaarava muusikalise keele ning dramaatilise sisuga «Carmeni» võidukäik maailma ooperilavadel, mis kestab tänaseni.

Sageli räägitakse «Carmenist» kui vabaduse ooperist. Lavastaja Pierre-Emmanuel Rousseau’ nägemuses esindab Carmen anarhistlikku tüüpi, kes ohustab valitsevat ühiskondlikku korda.

«Carmen on üheaegselt nii kaasaegne kui arhailine: kaasaegne oma vabadust hindava eluviisi poolest ja arhailine oma suhtumises maagiasse, katoliikluse ja animismi vahelisse usuvormi,» selgitab lavastaja.

Rousseau lisab: «Carmen on naine, keda painavad saatus ja ettemääratus, mida juhivad mehed ja ebausk, religioon ja paganlus. Ta on ohtlik, kuna ta on mässumeelne ja raputab patriarhaalse ühiskonna alustalasid. Samal põhjusel on ta ka väga paeluv.»

Rahvusooperi uuslavastus on loomu poolest draama, kus olulisel kohal on füüsiline kontakt ja kehaline tegevus. Lavastaja sõnul on tegemist keerulise psühholoogilise teekonnaga, mis viib tegelased hävituslikku seisundisse.

Kehalisus ja vägivald on selles teoses paratamatult kõikjal. Lavastaja toob aga välja, et hoolimata läbivast vägivallast on Bizet’ «Carmen» üdini üldinimlik teos.

«Ma loodan, et publik võtab selle kontrastse, valgusest helge ning pimedusest kantud vägivaldse ja karmi loo tundlikul meelel vastu.»