Kolm van Goghi muuseumi spetsialisti – Teio Meedendorp, Louis van Tilborgh ja Saskia van Oudheusden – jagasid oma avastusi Burlington Magazine’i oktoobrinumbris. Kõnealuseid teoseid oli varem ehtsateks nimetanud Jacob-Baart de la Faille 1970. aasta kataloog.
Aastakümneid peeti teost «Restorani interjöör» ehtsa van Goghi teose «Interior of the Grand Bouillon-Restaurant le Chalet, Paris» (1887) teiseks versiooniks, mis asub erakogus. See ei olnud kunstniku puhul eriti ebatavaline, kuna ta lõi sageli oma maalidest erinevaid versioone, kas kingitusteks või katsetustena.
«Restorani interjöör» ilmus päevavalgele 1950. aastatel, kuid spetsialistid tuvastasid, et pintslitöö ei sarnanenud algupärase stiiliga ja värvid ei vastanud kunstniku tolle aja paletile. Teos sisaldas ka 1935. aastal patenteeritud sünteetilist Manganese sinist pigmenti, aga van Gogh suri juba 19. sajandi lõpus.
Lisaks paistsid silma erinevused lillede vahel: esimene kujutas sügisesi begooniaid ja teine maal kollaseid päevalilli, mis oleksid juba õitsemisajast väljas, kui maalid hilissügisel valmisid.
Artiklis märgitud teine juhtum puudutab maali «Naise pea», mis pärines vastuolulise kunstikaupmehe Gerbrand Visseri pärandist. Mees suri 2007. aastal. Maal nimetati järgmise aasta jooksul van Goghi muuseumi poolt autentseks.
2011. aastal müüdi sama maal nime «Talunaise pea tumedas mütsiga» all New Yorgis Christie’s oksjonil, kus see läks kaubaks 993 250 dollari eest.
Kuigi maal oli oksjonieelsel perioodil muuseumi poolt ehtsaks tunnistatud, muutus olukord siis, kui muuseumi spetsialistidel paluti 2019. aastal üle vaadata sarnane maal, mis kujutas Nueneni talunaist ja mille oli esitanud üks prantslasest omanik.